Michel Foucault
Michel Foucault [miš'ell fuk'oo] (15. oktoober 1926 Poitiers – 25. juuni 1984 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes.
| Michel Foucault | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
Paul-Michel Foucault 15. oktoober 1926 Poitiers (Prantsusmaa) |
| Surmaaeg |
25. juuni 1984 (57-aastaselt) Pariisi XIII ringkond (Prantsusmaa) |
| Amet | filosoof |
| Töökoht | |
| Autogramm | |
 | |
Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti kolme võimuasutuse: psühhiaatria, meditsiini ja vangla kritiseerimise poolest. Samuti on ta käsitlenud seksuaalsuse ajalugu. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna.
Foucault' surma põhjuseks olid arvatavasti AIDS-i tagajärjel tekkinud neuroloogilised probleemid ja sepsis. Teda on peetud esimeseks avaliku elu tegelaseks Prantsusmaal, kes AIDS-i suri. Tema partner Daniel Defert asutas Foucault' surma järel HIV/AIDS-i vastu võitleva organisatsiooni AIDES.
2021. aastal väitis prantsuse päritolu ameerika haritlane Guy Sorman intervjuus Londoni ajalehele The Times, et Michel Foucault oli 1960. aastatel seotud laste seksuaalse väärkohtlemisega Tuneesias.[1][2] Hiljem selgus, et süüdistus oli fabritseeritud.[3]
LoomingRedigeeri
Foucault' looming on oma olemuselt interdistsiplinaarne, hõlmates ajaloo, sotsioloogia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Foucault’ on ise kirjeldanud oma loomingut teooria asemel rohkem kui analüütilist tööd. Foucault oli avatud erinevatele mõtlemisviisidele, valmis uuteks tõlgendusteks ning võimeline uute ideede arenedes oma tööd rekonstrueerima ja uusi fookuspunkte leidma ning see raskendab tema töö täieliku ülevaate andmist[4].
Foucault loomingu võib jagada võrdlemisi selgelt kolmeks eri perioodiks: kuni 1960. aastate lõpuni keskendus Foucault eeskätt teadmistega seonduvatele teemadele. 1970. aastate lõpuni oli tähtsal kohal võimuproblemaatika ning alates 1980ndatest aastatest oli suur tähelepanu subjektiküsimustel. Kõik kolm perioodi on siiski alati suhtes tõega[5].
Teosed eesti keelesRedigeeri
- "Diskursuse kord: Collège de France'i inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud Marek Tamm; järelsõna Mihhail Lotman) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2
- "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud Mirjam Lepikult; toimetanud Tiiu Hallap, Vaino Vahing, Eve Võsu; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0
- "Mis on autor?" (tõlkinud Katre Talviste) – Vikerkaar, 2000, nr. 11-12, lk. 156–172
- "See ei ole piip: René Magritte'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud Kaia Sisask) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9
- "Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe" (tõlkinud Indrek Koff; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7
- "Teadmise arheoloogia" (tõlkija: Kaia Sisask; saateks: Leo Luks) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7
- "Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust" (tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm, Märt Väljataga; koostanud ja kommenteerinud Marek Tamm) (Tallinn: Varrak 2011) ISBN 9789985322222
- "Valvata ja karistada: Vangla sünd" (tõlkinud Mirjam Lepikult) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2
- "Sõnad ja asjad: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud Mirjam Lepikult) (Varrak 2015)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ French philosopher Michel Foucault 'abused boys in Tunisia' The Times / The Sunday Times, 28. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)
- ↑ Guy Sorman: Michel Foucault vägistas Tuneesias alaealisi poisse Postimees, 31. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)
- ↑ "Michel Foucault, maailmakuulus pedofiil?" -- Looming, 2021, nr. 10, lk 1443-1446.
- ↑ The Blackwell companion to major contemporary social theorists. George Ritzer. Maldem, Mass.: Blackwell. 2003. ISBN 978-0-470-99991-2. OCLC 184983793.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: teised (link) - ↑ Tamm, Marek (2011). Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust. Tallinn: Varrak. Lk-d 393–428. ISBN 9789985322222.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|seeria=(juhend)
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Michel Foucault |
- Marek Tamm, raamatu "Hullus ja arutus" arvustus
- Mirjam Lepikult. Kool kui õppemasin Michel Foucault’ haridusfilosoofia põhjal. Sirp, 14.05.2009. Sisaldab kokkuvõtet raamatust "Valvata ja karistada".
- Mihhail Lotman: Foucault tõi välja, et vangla kasvatas kurjategijate arvu. kultuur.err.ee, 2.01.2015
- Loengud