Metztacken oli 14. sajandil alguse saanud ning 17. sajandi lõpus välja surnud baltisaksa aadlisuguvõsa.

Metztackenite suguvõsa oli oma nime saanud Järva-Jaani kihelkonnas asuvalt Metstaguse mõisalt. Suguvõsa liikmetele on kuulunud Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas asuvad Imastu (kuulus perekonnale 1447–1531) ja Palmse mõisad (kuulus perekonnale 1522–1676).[1][2]

Esimest korda on Metztackenite suguvõsa mainitud 1387. aastal, mil Rakveres olid kohtutoimingutes tunnistajatena Jordan ja Ewert Metztackenid. Suguvõsa viimane teadaolev esindaja oli 1676. aastal Landskrona piiramisel langenud Arend Dietrich von Metztacken. On arvatud, et Metztackenitest on alguse saanud ka Vene Mestjakovite aadlisuguvõsa.[3] On ka väidetud, et Metztackenid olid eesti rahvusest.[4]

Metztackenite vapil oli kujutatud kahte püstpalki, mille igas vahes on kaks sarikat.[5]

Suguvõsa liikmed muuda

Imastu liin muuda

Palmse liin muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Imastu mõis (Mönnikorb)". Vaadatud 11.11.2023.
  2. "Palmse mõis". Vaadatud 11.11.2023.
  3. Lk 2–6 (Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen)
  4. "Raivo J. Raave: Eesti rahva enesemääramise müüdid". Delfi. 19.07.2011. Vaadatud 11.11.2023. Eestimaalastest vasallidest said mitmete tuntud parunisuguvõsade rajajad, nagu näiteks Maidelid või ka Metztackenid praegu väga populaarsest Palmse mõisast
  5. "Pitserid". Rahvusarhiiv.ee. Vaadatud 11.11.2023.
  6. Didrik Metstaken (Diedrich Methstaken) /Palmse mõisast/ pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
  7. "MÕISNIKE AJALUGU". Vaadatud 12.11.2023.

Kasutatud allikad muuda