Ava peamenüü

Meetaimed

(Ümber suunatud leheküljelt Meetaim)
Valge mesikas
Kähar karuohakas
Põldohakas
Harilik pärn
Harilik ussikeel
Põldjumikas
Peetrileht
Tuliohakas
Harilik äiatar
Harilik pune
Villohakas
Aas-kurereha
Villtakjas
Harilik kuldvits
Harilik hiirehernes
Hübriidlutsern
Harilik kukesaba
Arujumikas
Valge ristik
Aasristik
Ahtalehine põdrakanep

Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Tähtsamad meetaimed EestisRedigeeri

Meetaimed on järjestatud korjeaja järgi alates varasemast.

Meeproduktiivsus on hinnanguline suurus ja oma raskestimõõdetavuse tõttu võib see erineda olenevalt andmete päritolu allikast. See sõltub palju aastast ja taimede kasvukohast ning seda mõjutab näiteks aasta keskmine õhutemperatuur, õhuniiskus, mullaniiskus, päikesevalguse hulk, taimede kasvukoha mullastik ja spetsiaalselt külvatud korjetaimede puhul ka külviaeg ning muud tegurid.

Pilt
Liik
Ladinakeelne nimetus
Korjeaeg
Meeproduktiivsus
(kg/ha)
Mesi
Õietolm
Paiseleht Tussilago farfara aprill–mai 80 [1] helekollane, jämedateraline
Punapaju Salix purpurea aprill 120
Raagremmelgas Salix caprea aprill 150 kuldkollane helekollane
Harilik vaher Acer platanoides mai 150 [2] kollakasroheline
Punane sõstar Ribes rubrum mai 20–55
Must sõstar Ribes nigrum mai 50–70
Karusmari Ribes uva-crispa mai 40–60
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus mai–juuni 50 hele, punaka varjundiga
Harilik ploomipuu Vaccinium myrtillus mai 80 [1] kollakas
Harilik võilill Taraxacum officinale mai–juuni 20 helekollane oranž
Rabamurakas Rubus chamaemorus mai–juuni 160 [1]
Valge iminõges Lamium album mai–juuli 152 [3]
Harilik maajalg Glechoma hederacea mai–august 160 [1]
Pohl Vaccinium vitis-idaea juuni 30 hele, vahel roheka varjundiga
Kollakas Barbarea vulgaris juuni 30 sidrunkollane
Õunapuu Malus juuni 15–35 helekollane valkjaskollane
Pihlakas Sorbus aucuparia juuni 30–40
Suur läätspuu Caragana arborescens juuni 50 hele ja intensiivne kollane värvus, kristalliseerunult peeneteraline, tihe ja pehme maitsega
Harilik paakspuu Frangula alnus juuni–juuli 20–25
Mets-kurereha Geranium sylvaticum juuni–juuli 69 [4]
Harilik sealõuarohi Scrophularia nodosa juuni–juuli kuni 500 [5]
Harilik hiirehernes Vicia cracca juuni–september 80 [1]
Põldsinep Sinapis arvensis juuni–juuli 30 helekollane
Põldrõigas Raphanus raphanistrum juuni–juuli 30
Harilik vaarikas Rubus idaeus juuni–juuli 70–100 hele ja peaaegu värvitu, roheka varjundiga valkjashall
Harilik lutsern Medicago sativa juuni–august 200 [1]
Soo-nõianõges Stachys palustris juuni–august 109 [1]
Pajulill Epilobium juuni–august 350 rohekas
Roosa ristik Trifolium hybridum mai–september 109 [1] hele, peaaegu värvitu helepruun või kollakaspruun
Aasristik Trifolium pratense juuni–september 99 [1] tumepruun
Valge ristik Trifolium repens juuni–september 96 [1] hele, peaaegu värvitu või pruunika varjundiga, hea maitsega helepruun või kollakaspruun
Valge mesikas Melilotus albus juuni–september kuni 200 [5] peaaegu värvitu ja heade maitseomadustega helekollane
Kollane mesikas Melilotus officinalis juuni–september 91 [1]
Vesimünt Mentha aquatica juuni–september 80 [1]
Põldmünt Mentha arvensis juuni–september 55 [6]
Harilik imikas Anchusa officinalis juuni–september 192 [2]
Harilik ussikeel Echium vulgare juuli–august 400–500 tumesinine
Kurgirohi Borago officinalis juuli–august 200 rohekas
Nõmm-liivatee Thymus serpyllum juuli 180 roheka varjundiga
Veiste-südamerohi Leonurus cardiaca juuli–august 100–300 õlgkollane, nõrga lõhnaga
Tatar Fagopyrum esculentum juuli–august 194 [2] värskelt tumekollane ja terava maitse ning lõhnaga, kristalliseerunult kollakas või hall ning mahedama maitsega ookerkollane
Mesiohakas Echinops juuli 200
mõnedel andmetel ka 650–700
valkjas
Harilik pärn Tilia cordata juuli 200–300 pärnale spetsiifilise lõhnaga mesi on värvuselt helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga
Valge sinep Sinapis alba juuli 100
Raps Brassica napus juuli–august 50 kollane, kristalliseerunult halvastilahustuv ja jämedate kristallidega kollane
Harilik kanarbik Calluna vulgaris juuli–august 200 punakaspruun, tugeva maitsega, aeglaselt kristalliseeruv, väga tiheda konsistentsiga, läbipaistmatu
Meliss Melissa officinalis juuli–august 130–200 helekollane, nõrga sidruniaroomiga
Sügisene seanupp Leontodon autumnalis juuli–august 40 [1] kollane
Keerispea Phacelia 150–300 värvuselt hele, roheka varjundiga, lõhn ja maitse on meeldivad sinakasvioletne
Põdrakanep Epilobium angustifolium juuni–august 120–350 hele või õrnalt roheka varjundiga, peale kristalliseerumist valge, maitselt pehme roheline
Põldohakas, soo-ohakas,
varretu ohakas
Cirsium juuni–august 160 [1] hele, meeldiva aroomiga
Harilik äiatar Knautia arvensis juuli–august 128 [1]
Harilik pune Origanum vulgare juuli–august 362 [1] merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega, kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga
Harilik kukesaba Lythrum salicaria juuli–august 184 [1] tugeva maitsega ja väga tume tumeroheline
Peetrileht Succisa pratensis juuli–september 160 [1]
Põldjumikas Centaurea scabiosa juuli–september 160 [1] rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga
Harilik kuldvits Solidago virgaurea juuli–september 200 [1] kollane, väga heade maitseomadustega
Takjas Arctium juuli–september 320 [1] tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365
  2. 2,0 2,1 2,2 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.
  3. Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.
  4. Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29
  5. 5,0 5,1 Meetaimed
  6. Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.

Vaata kaRedigeeri