Punane sõstar
Punane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonna sõstra perekonda.[2]
| Punane sõstar | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kivirikulaadsed Saxifragales |
| Sugukond |
Sõstralised Grossulariaceae |
| Perekond |
Sõstar Ribes |
| Liik |
Punane sõstar |
| Binaarne nimetus | |
|
Ribes rubrum L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Morfoloogia
muuda
Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates 8–10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad on tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad.
Levik
muudaPunase sõstra looduslik levikuala on Lääne-Euroopas – Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Püreneedes ja Põhja-Itaalias. Kasvab peamiselt mägiojade ja -jõgede kallastel ning kaljudel.[2]
Kasutamine
muudaÜheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ja hübriidliikidele. Süüakse tavaliselt toorelt, aga tehakse ka moosi, pannakse kookide sisse ja valmistatakse mahla.[2]
Eestis kasvatatavad sordid
muudaEestis levinumad sordid on 'Hollandi punane' ja 'Heeros'. Eesti Aiandusliit soovitab kasvatada:[3]
- 'Hele' – aretatud Eestis (valged marjad)
- 'Hollandi punane' (Red Dutch) – tuntud juba 17. sajandist (punased marjad)
- 'Jonkheer van Tets' – aretatud Hollandis (punased marjad)
- 'Jüterborgi Valge' – leitud Saksamaalt (valged marjad)
- 'Suur Valge' – päritolu teadmata (valged marjad)
- 'Vierlandi esmik' – leitud Saksamaalt (punased marjad)
- 'Viksnes' – aretatud Lätis (kirsipunased marjad)
- 'Werdavia' – aretatud Saksamaal (valged marjad)
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muudaMarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites:[4]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 83,95 | g |
| Kalorsus | 56 | kcal |
| Valgud | 1,40 | g |
| Lipiidid | 0,20 | g |
| Tuhk | 0,66 | g |
| Süsivesikud | 13,80 | g |
| Kiudained | 4,30 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 33,00 | mg |
| Raud (Fe) | 1,00 | mg |
| Magneesium (Mg) | 13,00 | mg |
| Fosfor (P) | 44,00 | mg |
| Kaalium (K) | 275,00 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,00 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,23 | mg |
| Vask (Cu) | 0,11 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,19 | mg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 41,00 | mg |
| B1 | 0,04 | mg |
| B2 | 0,05 | mg |
| B3 | 0,10 | mg |
| B5 | 0,64 | mg |
| B6 | 0,07 | mg |
| B4 | 7,6 | mg |
| A | 2,00 | μg |
| E | 0,10 | mg |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Integrated Taxonomic Information System (ITIS): "Ribes rubrum"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 28.11.2010.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
- ↑ "Soovitussortiment aastast 2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2011.
- ↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 26.11.2010.
Välislingid
muuda- Punane sõstar andmebaasis eElurikkus
