Ava peamenüü

Kollakas (Barbarea R. Br.) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas. Ingliskeelne taimenimetus on winter cress, yellow rocket; saksakeelne das Barbarakraut, die Winterkresse; soome kanankaalit; vene keeles сурепка, сурепица; ladina keeles Barbarea R. Brown.

Kollakas
Läänekollakas Barbaraea vulgaris
Läänekollakas Barbaraea vulgaris
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassiacaceae
Perekond Kollakas Barbarea

Eesti liikeRedigeeri

Kollalaks on üks esimesi teede ääres kasvavaid kollaseõielisi ristõielisi taimi, kes annavad rohumaadele kollase üldilme.

KirjeldusRedigeeri

Ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane umbrohi. Kasvab kuni 60 cm kõrguseks. Õied väikesed, lõhnavad, kuldkollased, mis on koondunud tihedatesse õisikutesse. Lehed aluselt laienenud. Esineb sagedamini niiskemates kohtades, jõgede ja järvede kallastel, niisketel niitudel ja luhtadel. Õitseb maist augustini. Nektari ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus 35–40 kg/ha. (kirjanduse andmetel kuni 184 kg/ha). Mesi rohekaskollane, nõrgalt aromaatne, kuid meeldiva maitsega. Kristalliseerub kiiresti, mistõttu ei sobi mesilastele talvesöödaks.

Kaarkollakas sarnaneb teiste ristõieliste taimedega, näiteks hariliku tõlkjaga (rahvapärase nimetusega Rakvere raibe). Tõlkjas aga hakkab õitsema hiljem.

Ta on Eestis tavaline taim, kes kasvab umbrohuna põldudel, niitudel, mererannas, põõsastikes, prahipaikades ja teede ääres. 20–60 cm kõrgune taim on püstine, harunev ja mitmevarreline.

Kaarkollaka alumised varrelehed on kanneljad, rootsulised; ülemised lehed on varreümbrised, noolja alusega, hõlmised või suurte hammastega.

Kaarkollaka õite kroonlehed on kollased, tolmukatest pikemad, õitseb maist juulini. Kirjandusallikast leidsin vihje, et ta meeproduktiivsus on 30–40 kg/ha, mõne allika järgi isegi kuni 180 kg/ha.

Mesi on rohekaskollane, nõrga aroomiga ja kiiresti kristalliseeruv. Kaarkollaka viljad on ristõielistele taimedele vastavad kõdrad, mis on kaarjad ja varrest eemaldunud.

Noori lehti süüakse salatina. Sisaldab C-vitamiini, kuid kasutamisel tasub olla ettevaatlik – taim on veidi mürgine.

Kaarkollakas on ka värvitaim, ta õitest saadakse kollast värvi.

VälislingidRedigeeri