Harilik võilill

Harilik võilill (Taraxacum officinale) on korvõieliste sugukonda võilille perekonda kuuluvmitmeaastane ühekojaline rohttaim.

Harilik võilill
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterales
Sugukond	Korvõielised Asteraceae
Triibus	Cichorieae
Perekond	Võilill Taraxacum
Liik	Harilik võilill
Binaarne nimetus
Taraxacum officinale

Harilik võilill on kollektiivliik, mis jaotatakse suureks arvuks pisiliikideks. Eestis on leitud 165–170 hariliku võilille pisiliiki.

Pisiliike

• Taraxacum brachyglossum, lühikeelne võilill
• Taraxacum isophyllum, võrdlehine võilill
• Taraxacum microlobum, väikesehõlmane võilill
• Taraxacum platyglossum, lamedakeelene võilill
• Taraxacum psammophilum, liiv-võilill
• Taraxacum pseudofulvum, ebaruuge võilill
• Taraxacum scanicum, skoone võilill
• Taraxacum stellare, täht-võilill
• Taraxacum tenellisquamum, habras võilill
• Taraxacum tenuilobum, peenehõlmane võilill

Rahvapärased nimetused

Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi.

Eluvorm

Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5–70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab.

Seemnetega õis

Õis

Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse.

Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga. Äärisõitel esineb sageli alumisel pinnal violetjas vööt. Õietolm võib esineda või puududa.

Õitseb peamiselt maist juulini, vahel teist korda augustis ja septembris. Võilill on putuktolmleja.

Vili

Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Ülaosas on ta kaetud teravate ogakestega. Seemnise laiem osa on 0,3–0,5 cm pikkune, nokk aga 0,7–1,3 cm pikkune. Seemnisel on valgetest lendkarvadest pappus, mis on 0,6–1 cm pikkune.

Võilill

Võilille lehed sügisel

Leht

Tavaliselt on lehed kaarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. Lehehõlmad on allakäändunud tippudega, sageli hambulised. Lehe tipuhõlm on teistest mõnevõrra suurem. Leheroots on tugev, esiletungiv, sageli erepunane kuni violetne.

Kõik lehed asetsevad juurmise kodarikuna.

Vars

Taimel on pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega.

Harilik võilill on nii nektari kui ka õietolmu allikas putukatele

Maa-alune osa

Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane.

Paljunemine

Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼–3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat.

Levik ja ohtrus

Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad.

Kasvukoht

Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda.

Koht ökosüsteemis

Taim on väga heaks toiduks taimtoidulistele loomadele, kõrge söödaväärtusega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Kollektiivliigina pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Kasutamine

Taimed sisaldavad mõruaineid, kuid siiski söövad kariloomad neid meeleldi. Kohati kasvatatakse karjamaadel ka kultuurtaimena. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Siiski võivad osad liigid suures koguses sööduna põhjustada loomadel tervisehäireid.

Piimmahl sisaldab rohkesti kautšukit.

Väärtuslik meetaim.

Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi kasutatakse tubaka lisandina.

Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, vahel ka ravimtaimena. Kasutatakse peamiselt juuri, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jne.

Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, aga ka ravimina söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja sapierituse soodustamiseks. Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral, muuhulgas kaotab allergikutel sügelemise.

• 
• 
• 
• 
• 

Välislingid

 Harilik võilill – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Harilik võilill andmebaasis eElurikkus