Põldsinep

Põldsinep (Sinapis arvensis L) on Euraasiast pärit üheaastane umbrohi. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja põldudel. Sinepiseemneid kasutatakse vürtsina.[1]

Põldsinep
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassiacaceae
Perekond Sinep Sinapis
Liik Põldsinep
Binaarne nimetus
Sinapis arvensis

KirjeldusRedigeeri

Taim kasvab kuni 60 cm pikkuseks. Varred on rohelised (võib esineda punakat pigmenti), enamasti siledad, kuid varrel võivad hajutatult olla ka jämedad karvakesed. Lehtedel on samuti karvakesed. [1]

KasvukohadRedigeeri

Põldsinepit esineb enim põldudel, s.t kultiveeritud maal. Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega, vähendab teiste põllukultuuride saagikust. Ideaalne muld põldsinepile peaks olema toitaine- ja lubjarikas. On levinud kõikide põllukultuuride, eriti teraviljade hulgas. [2]

PaljunemisorganidRedigeeri

Põldsinep õitseb suvel ja sügisel (maist augustini) ning paljuneb seemnetega, korraga levib 200 kuni 2000 seemet. Tihtipeale õitseb kuni talveni. [1]

ÕisRedigeeri

Põldsinepil on tihedad, kuldkollased kännasõisikud. Õisik on moodustunud neljast kroonlehest. Varre tipus on 4 tupplehte, millele kinnitub õisik. Tupplehed levivad horisontaalselt. Neid on 4, need on 4-5 mm pikad, piklikud ja kitsad, rullunud servadega. [3]

SeemnedRedigeeri

Seemned idanevad kevadel tavaliselt kuni 2 cm sügavusel. Kõrge õlisisaldus seemnetes tagab nende pika elujõulisuse (rohkem kui 35 aastat). Suve lõpus valminud seemned on ümmargused, 7-12 mm pikad, 1-2 mm jämedad, helepruunid/must-pruunid. [1]

ViljadRedigeeri

Kaunad on sirged või kergelt kumerad, 4-5 cm pikad, 2 mm jämedad, kaetud lühikeste karvadega.[4]

ViitedRedigeeri