Vikipeedia

Meštšeralased

Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.

Nime etümoloogia muuda

Mitmed asjatundjad on meštšeralaste etnonüümi seostanud üht tatarlaste rühma märkinud nimega Miščari (Мищари), mis omakorda olevat saadud muistsetelt ungarlastelt (magyar'itelt). Mõnede autorite arvates võib meštšeralaste nimi olla aga etümoloogilises seoses mokša keele sõnaga meš ("mesi"), mari keele sõnaga mež ("vill"), balti/leedu keele sõnaga medžia- või läti keele sõnaga meža- ("mets").[1] Pauli Rahkonen pakub välja permi algupära: *(mu) śɛr(t) ("kahe maastikuüksuse vahele jääv ala, org, alang") ja möśtraś|ni̮ ("teise kohta kandma, paati ühest valgalast teise vedama"). Nendest vormidest lähtunud sõnadega võidi tähistada kas Okaa ja Volga vahel asuvat maa-ala või Okaa ja Kljazma vahel asuvat maakitsust.[2]

Mainimised kirjalikes allikates muuda

Ühe oletuse järgi võis meštšeralasi mainida juba 6. sajandi autor Jordanes. See põhineb eeldusel, et tema põhjapoolseid rahvaid kirjeldavas ladinakeelses tekstis esineva sõna imniscaris korrektne vorm on hoopis in miscaris, kus miscaris tähendab Meštšerat kui kohta või meštšeralasi.[3][4] Esimene kindel kirjalik teade on 13. sajandist pärinevas Vene allikas Tolkovaja Palejas.[3][5] Moskva vürst Ivan II nimetas oma testamendis 1358. aastal Meštšerka küla, milla ta oli ostnud meštšeralaste vürstilt Aleksander Ukovitšilt. Nähtavasti oli küla pööratud õigeusku ning oli Moskva vürstiriigi vasall.[5] Üks 15. sajandi leetopiss teatab, et meštšeralastel on oma keel ning nad asuvad muromlaste ja mordvalaste seas. Teine sama sajandi leetopiss väidab, et muromlased, meštšeralased ja tšeremissid, kellel kõigil on oma keel, elavad Okaa jõe kallastel kohas, kus see ühineb Volgaga.[3] On arvatud, et Meschiera nime all mainiti meštšeralasi (koos Mordua, Sibiri ja mõne raskesti tuvastatava rahvaga) veneetslase Fra Mauro kaardil "Venemaa provints", mis pärineb umbkaudu 1450. aastast.[6][viide?] 16. sajandi kaartidel esineb Meštšera nimi (erinevates vormides) Okaa piirkonnas Mokša jõega ühinemise kohas.[7] Mitmed dokumendid nimetavad Meštšerat (või meštšeralasi) seoses Ivan Groznõi Kaasani-kampaaniaga 16. sajandil. Mõned neist nimetavad ka Temnikovi Meštšera riiki, kus kunagi olevat elanud meštseralased, kes selleks ajaks olid assimileerunud mordvalastesse ja tatarlastesse. Seda võib kinnitada vürst A. M. Kurbski teade, et Meštšera maadel kõneldi mordva keelt.[5]

Aleksei Mitrofanovi ja Vladimir Doukelski teatel mainivad vanad reisikirjad venestunud meštšerjakke. 60 000 sellist inimest, Aleksei Markovi arvates meštšeralaste järeltulijat, olevat veel 19. sajandi lõpus elanud Penza, Tambovi ja Rjazani kubermangudes. Erinevalt teistest venelastest tegelesid nad küttimise, kalastamise ja mesindusega. Venestunud meštšerjakke on kirjeldatud kui üldiselt keskmist kasvu, tumedapäised ja teatud juhtudel erilist murrakut kõnelevaid inimesi. On oletatud, et osa meštšeralasi rändas itta, võttis omaks islamiusu, sulandus tatarlastesse ja sai tuntuks Mišari tatarlastena. Arheoloog Valeri Patruševi 2006. aasta teate kohaselt on mordvalaste alal küla, mille elanikud peavad end meštšeralasteks.[8]

Asuala muuda

Arheoloogilises aineses on võimalik eristada omanäoliste maa-aluste haudade, kääbaste ja artefaktidega arheoloogilist kultuuri, mida mõned uurijad peavad meštseralastele kuuluvaks.[9] Sellest lähtudes peab Jevgeni Rjabinin meštšeralaste peamiseks asualaks piirkonda Okaa jõe vasakul kaldal Mokša jõe suudmest Moskva jõe suudmeni. Samale järeldusele on jõudnud Heikki Kirkinen.[1] See arheoloogiline kultuur on märgatav alates hiljemalt 900.–1000. aastast pKr ja kestab aastani 1200 pKr. Rjabinini hinnangul algas venestumine 14. sajandil ja veel 16. sajandil olevat meštšeralased olnud rahvana eristatavad.[10]

Meštšera nimest tuletatud hüdronüümide levik kinnitab Rahkoneni hinnangul leetopisside kirjeldust nende elupaiga ning muromlaste ja mordvalaste seas elamise kohta. Kolm sellist nime asuvad Muromi linna lähistel, üks Moskva lähistel, üks Nižni-Novgorodi, üks Rjazani ja üks Tambovi piirkonnas ning üks Mokša jõe ülemjooksul. Lisaks on kaks sellist asula nime - Gussi jõe suudmes ja Moskvast idas ning soo nimi Moskva jõe suudmes.[11] Rahkoneni arvates on võimalik eristada ka meštšera keele tunnustega kohanimesid ja ta näeb nende analüüsile toetudes kaht erinevat meštšeralaste tuumikala: läänepoolne Moskva jõe ja Kljazma jõe ülemjooksu kallastel, idapoolne Okaa jõe ääres Rjazanist Muromini. Ülejäänud asuala kattus muromlaste ja mordvalaste omaga.[12]

Vladimir Napolskihi hinnangul on Rahkonen eksinud Meštšera paigutamisega Okaa vasakkaldale. Tema väitel asub seal küll tänapäeval Meštšora madalikuks kutsutud ala, kuid kuni 19. sajandini nimetati nõnda hoopis Okaa paremkallast kuni Sura jõeni.[4]

Keel muuda

Meštšeralaste keelest pole teada peaaegu midagi peale oletatavate meštšera päritolu kohanimede[5] ja leetopisside teadete, et neil oli "oma keel".[13] Üldiselt arvatakse, et tegu oli uurali või soome-ugri keelega, kuid täpsem klassifitseerimine on keeruline.[14] Mõned autorid on siiski välja pakkunud konkreetsemaid oletusi: nad kõnelesid kas mingit tundmatut soome-volga[15] või permi rühma kuuluvat keelt[16] või mordva keelt.[17][18]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Pauli Rahkonen (2009). The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal areas of Settlement. Lk 162. Doktoriväitekirjas "The South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics", 2013
  2. ↑ Rahkonen 2009, 178–179
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Rahkonen 2009, lk 160–161
  4. ↑ 4,0 4,1 Vladimir Napolskih (2018). Этнолингвистическая ситуация в лесной зоне Восточной Европы в первые века нашей эры и данные «Гетики» Иордана. Вопросы ономастики. 2018,Т. 15. No 1. Lk 15–16
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Aleksei Markov. Meshchera, HUNMAGYAR.ORG
  6. ↑ "Tuti questi populi, çoè nef, alich, marobab, balimata, quier, smaici, meschiera, sibir, cimano, çestan, mordua, cimarcia, sono ne la provincia de rossia"; item 2835 in: Falchetta, Piero (2006), Fra Mauro's World Map, Brepols, lk 700–701, item 2835, ISBN 2-503-51726-9; ka veebiloendis
  7. ↑ Rahkonen 2009, 161
  8. ↑ Rahkonen 2009, 162–163
  9. ↑ Rahkonen 2009, lk 165
  10. ↑ Rahkonen 2009, lk 163–167, 169
  11. ↑ Rahkonen 2009, lk 169
  12. ↑ Rahkonen 2009, lk 168
  13. ↑ Rahkonen 2009, lk 160, 169
  14. ↑ Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. – Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 69
  15. ↑ "Meshcherian". MultiTree. 22. juuni 2009. Vaadatud 23.06.2018.
  16. ↑ Rahkonen 2009, lk 187–189
  17. ↑ Janse, Mark; Sijmen Tol, Vincent Hendriks (2000). Language Death and Language Maintenance. John Benjamins Publishing Company. Lk A108. ISBN 978-90-272-4752-0.
  18. ↑ Rahkonen 2009, lk 167
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meštšeralased&oldid=6596223"