Maapähkel

Disambig gray.svg  See artikkel räägib maapähklist; taime kohta vaata artiklit Harilik maapähkel; perekonna kohta vaata artiklit Maapähkel (perekond).

Maapähklid

Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.

Maapähkel on kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.

AjaluguRedigeeri

Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud üle kümne erineva maapähkli sordi.

Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.

KasutamineRedigeeri

Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse ka kondiitritoodetele.

Pähklite toodangRedigeeri

2012. aastal toodeti maailmas kokku 40,5 miljonit tonni maapähkleid. Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta.[1] 2017. aastal toodeti maailmas kokku 47,1 miljonit tonni maapähkleid.[2]

Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal[1][2]
Riik Toodang 2012,
tonnides
Osakaal 2012,
%
Toodang 2017,
tonnides
Osakaal 2017,
%
  Hiina 16 800 000 41,5 17 092 000 36,3
  India 4 695 000 11,6 9 179 000 19,5
  USA 3 057 850 7,6 3 281 110 7,0
  Nigeeria 3 071 000** 7,6 2 420 000 5,1
  Sudaan 1 032 000 2,5 1 641 011 3,5
  Myanmar 1 371 500** 3,4 1 582 693 3,4
  Argentina 685 722 1,7 1 031 082 2,2
  Tansaania 810 000 2,0 978 867 2,1
  Senegal 672 803 1,7 915 000 1,9
  Tšaad 1 297 712 3,2 870 094 1,8
  Indoneesia 1 251 000* 3,1 480 000 1,0
Maailm kokku 40 475 312 100 47 097 496 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus

Pähklite toiteväärtus ja biokeemiline koostisRedigeeri

Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 6,50 g
Kalorsus 567 kcal
Valgud 25,80 g
Lipiidid 49,24 g
Tuhk 2,33 g
Süsivesikud 16,13 g
Kiudained 8,5 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 92,0 mg
Raud (Fe) 4,58 mg
Magneesium (Mg) 168,0 mg
Fosfor (P) 376,0 mg
Kaalium (K) 705,0 mg
Naatrium (Na) 18,0 mg
Tsink (Zn) 3,27 mg
Vask (Cu) 1,14 mg
Mangaan (Mn) 1,93 mg
Seleen (Se) 7,2 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,0 mg
B1 0,64 mg
B2 0,14 mg
B3 12,07 mg
B4 52,5 mg
B5 1,77 mg
B6 0,35 mg
E 8,33 mg
Folaat 240,0 μg
Betaiin 0,6 mg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 5,39 g
Aspartaamhape 3,15 g
Arginiin 3,09 g
Leutsiin 1,67 g
Glütsiin 1,55 g
Fenüülalaniin 1,34 g
Seriin 1,27 g
Proliin 1,14 g
Valiin 1,08 g
Türosiin 1,05 g
Alaniin 1,03 g
Lüsiin 0,93 g

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Vaadatud 12.01.2015. Inglise.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 30.11.2019. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 14.12.2010. Inglise.