Lindamägi

Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.

Lindamägi
Asukoht	Vanalinn, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 3″ N, 24° 44′ 14″ E

Haljasala on kujundatud ajaloolisele Tallinna muldkindlustusvööndi Rootsi bastionile. Rootsi kants nimetati ümber Lindamäeks, 24. mail 1939.

Lindamäe park

Hirvepargiga piirnev Lindamägi (endine Rootsi bastion), vaatega Wismari tänava ja Toompea tänava poole

Hirvepargiga piirnev Lindamägi (endine Rootsi bastion), Falgi tee pool

Lindamäe park paikneb kunagise Tallinna muldkindlustusvööndi Rootsi bastioni peal Falgi tee ja Hirvepargi vahel.

Bastioni kohale tehti park 1862. aastal. Pargi kohta kasutati 20. sajandi alguses ka nimetust Roosikrantsi park, parki haldas Saksa Aiatöö Selts.

Linda monument

Linda kuju Lindamäel 1930.-tel

1920. aastal püstitati parki August Weizenbergi Linda monument, mille järgi sai park oma nime. Skulptuuri algne, 1880. aastal valminud marmorist variant asub Kumus. Rootsi kants nimetati 24. mail 1939 ümber Lindamäeks.

Kaks korda aastas – 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil ja 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeval 14. juunil – toimusid 2016. aastani Linda kuju juures Eesti Memento Liidu korraldamisel küüditamisohvrite mälestamine.

Monumendi ees on küüditamisohvrite mälestuseks graniittahvel Marie Underi sisseraiutud sõnadega: Ikka mõtlen neile, kes siit viidi... Taeva poole karjub nende äng.

Ajalugu

17. sajandi lõpul alustati Rootsi Läänemereprovintsides Moskva tsaaririigist lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. 1686. aastal kinnitati Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 raveliini ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn.

Revali muldkindlustused enne 1710. aastat. Kollasega Dahlbergi ja Esseni projektis ette nähtud kindlustused

Tallinna linna, Rootsi bastioni ja Tallinna sadama kaart, 1914

Lindamäel asus enne Rootsi bastioni ehitamist, keskaja lõpus Toompea linnuse tänase Falgi tee kohal asunud linnuse eesvärava kaitseks ehitatud Roosikrantsi suurtükitorn. Ümara põhiplaaniga torni läbimõõt oli umbes 16,5 meetrit, müüride paksus üle kolme meetri, kuid ehitis oli juba 17. sajandi lõpus mattunud Rootsi bastioni väiksema eelkäija muldkeha alla. Veel 1690. aastatel olid alles suurtükitorni kaks maa-alust korrust, kus asus sepikoda, hiljem püssirohukelder. Roosikrantsi torni vundament osaliselt nähtaval paari aasta eest avatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi bastionikäikude muuseumis.

Rootsi bastion

Erik Dahlbergi jooniste järgi ehitati Tallinna muldkindlustusvööndi bastione Tallinnas ja ka Narvas, Tartus, Pärnus, Kuressaares jm. Kavandatud bastionidest jõuti Tallinnas valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion. Enne Tallinna kapituleerumist Põhjasõjas Vene vägedele 1710. aastal jõuti ehitada valmis Ingeri ja Rootsi bastion linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus Wismari raveliin nende ees. Wismari raveliini ees, Tallinna Kaarli kiriku Kaarlimäel asus De la Gardie reduut. Rootsi bastion kandis ka Rootsi kantsi nime (Schweden-Bastion, Шведский бастион, rootsi keeles Bastion Sverige).

Pärast Tallinna kindluse likvideerimist (1857) korraldati Rootsi kants ja Ingeri bastion haljasalaks.

Rootsi bastion (1900 paiku)

Haljasalale püstitati August Weizenbergi poolt 1880. aastal marmorisse raiutud leinava Linda kuju koopia.

Rootsi kants nimetati ümber Lindamäeks, 24. mail 1939.

Välislingid

• Tallinna pargid ja puiesteed. Eesti Loodus.