Ava peamenüü
August Weizenbergi Linda monument. Pronks, graniit. 1920.

"Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920. aastal valminud monument. See on muinsuskaitse all.[1]

Monumendi pronksist figuraalne osa kujutab Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" tuntud episoodi, kus Kalevi kalmule kivi tassiv leinav Linda on istunud kivile puhkama. Skulptuur on paigutatud kõrget kaljurüngast meenutavale tahulisele graniidist alussambale.[1]

Linda monumendist on saanud küüditamisohvrite mälestamise koht Tallinnas, rahvuslik sümbol. Selle ees on graniittahvel Marie Underi sõnadega: Ikka mõtlen neile, kes siit viidi... Taeva poole karjub nende äng.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kunstnikul oli huvi eesti mütoloogia vastu ja ta soovis püstitada Tartusse Toomemäele Vanemuise kuju ja Tallinna Kalevipoja ema Linda kuju. Esimene, marmorisse raiutud "Linda" variant valmis 1880. aastal ja asub nüüd Eesti Kunstimuuseumis. 1920. aastal teostus skulptori soov – Kalevi hauale Toompea jalamile Rootsi kantsile püstitati Tallinnas A. Straussi valukojas pronksi valatud Linda kuju[2]. Kuju aluseks toodi Soomest graniidirahn, mis sai paika 27. mail 1920[3].

Monumendi järgi sai oma nime ka park.

Meil on rida mägesid, nimelt Harjuvärava, Rannavärava ja Viruvärava mägi. Nõndanimetatud Rootsi kants ei ütle õieti midagi ja sellepärast maksaks küll seda rohelist nukki edaspidi Linda mäeks nimetada.[4]

Küüditamisohvrite mälestamineRedigeeri

Kaks korda aastas, 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil ja 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeval 14. juunil, toimub Linda kuju juures Eesti Memento Liidu korraldamisel küüditamisohvrite mälestamine. Mälestustseremoonial peetakse kõned ning asetatakse Linda monumendi jalamile pärjad ja süüdatakse küünlad Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna Linnavalitsuse, diplomaatilise korpuse ja kodanikeorganisatsioonide poolt. Tavapäraselt algab mälestustseremoonia kell 16.00, samal ajal helistatakse üle Eesti kirikukelli.

Esmakordselt mälestati aasta varem toimunud küüditamist Linda kuju juures 14. juunil 1942.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Monument "Linda" Kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. Nädala juubilar AUGUST WEIZENBERG 170 Kesknädal, 4. aprill 2007.
  3. "Linda" kuju aluspaigale pandud. Kaja, 27. mai 1920.
  4. "Linda" kuju Rootsi kantsile üles pandud. Päevaleht, 7. juuni 1920.
  5. Ralf R. Parve. Möödub 56 aastat märtsiküüditamisest Kesknädal, 23. märts 2005.

VälislingidRedigeeri

  • Linda kultuurimälestiste riiklikus registris