Ava peamenüü

Larissa Jevgenjevna Lazutina (vene keeles Лариса Евгеньевна Лазутина, sünninimi Ptitsõna; sündinud 1. juunil 1965 Kontupohjas Karjala ANSV-s) on endine edukas Nõukogude Liidu ja Venemaa murdmaasuusataja, mitmekordne tippvõistluste võitja, kelle edukas karjäär lõppes 2002. aasta kevadel dopingu kasutamise pärast. Rahvuselt on ta karjalane.

Lazutina alusatas suusatamist juba 5-aastaselt. Esimese suurvõistluste kulla võitis ta 1987. aasta maailmameistrivõistlustel Oberstdorfis 4×5 km teatesõidus. Samas ta sai ka 20 km pronksmedali. Ta kuulus ka NSVL-i koondisse 1988. aasta olümpiamängudel Calgarys, kuid varusportlasena, kuna koondises olid sellised tähed nagu Smetanina, Vencienė, Tihhonova ja Nageikina.

1989. aasta MM-il Lahtis pääses ta suusatama ja võitis 30 km hõbemedali. 19891990 hooajal võitis Lazutina maailmakarikavõistluste üldkarika. 1992. aasta OM-il Albertville'is oli ta 26-aastane. Siis individuaaldistantside medalite pärast võistlesid koondisekaaslane Ljubov Jegorova ning itaallased Stefania Belmondo ja Manuela Di Centa. Lazutina võitis Albertville'is kuldmedali 4×5 km teatesõidus.

1993. aasta MM-il Falunis Lazutina võitis 5 km maailmameistritiitli ja oli osaline kuldmedali võitnud Venemaa teatenaiskonnas ning sai veel 10 km distantsil hõbemedali. Teatekulla võitis ta ka 1994. aasta OM-il Lillehammeris.

1995. aasta MM-il Thunder Bays võitis Lazutina neli kuldmedalit ja ühe hõbeda. 1997. aasta MM-ilt Trondheimis sai teatekulla.

Trondheimi MM-i järel, 31-aastasena, teatas Lazutina oma suusakarjääri lõpetamisest. Sellise otsuse tingisid eelkõige väsimus, haigestumine ja erimeelsused Venemaa suusakoondise juhtidega. Siiski sama aasta oktoobris palus Anatoli Aksentjev Lazutinal tippsportlasekarjääri jätkata. Lazutina seadis tagasitulemise tingimuseks selle, et saaks omaette harjutada väljaspool koondist. Teda hakkas treenima abikaasa Gennadi. Uus treenimise viis tõi häid tulemusi. Lazutina võitis 1998. aasta OM-ilt Naganos kolm kuldmedalit ja ühe hõbeda ning pronksi. Kodumaale naastes president Boriss Jeltsin andis talle medali "Venemaa kangelane", mis on suurim tunnustus Venemaa kodanikule. Samal aastal võitis ta teist korda maailmakarikavõistluste üldkarika, üheksa aastase pausi järel.

1999. aasta MM-il Ramsaus võitis ta kuldmedali 30 km klassikalises stiilis ja teatesõidus. Kaks aastat hiljem 2001. aasta MM-il Lahtis sai ta hõbemedali suusavahetusega sõidus ning pronksi 10 km.

Lazutina oli teatanud enne 2002. aasta OM-i Salt Lake Citys, et need jäävad tema viimasteks suurvõistlusteks. Olümpiamängudel Venemaa naiste teatevõistkond ei saanud osaleda, kuna Lazutina hemoglobiinitase ületas lubatud 160 taseme. Ta ei teadnud, mis selle põhjuseks on, kuid arvas ise, et põhjuseks võivad olla kõrgmäestikutingimused ja mensturatsioon. Ta tegi uriiniproovi, pääses 30 km distantsile ja võitis selle. Võistlusjärgse dopingutestiga jäid tema ja ta koondisekaaslane Olga Danilova ning 50 km meeste distantsi võitnud Hispaaniat esindanud Johan Mühlegg keelatud darbepoetiini-hormooni kasutamisega vahele. Hiljem selgus, et Lazutina oli andnud positiivse dopinguproovi samal aastal juba varemgi ning tal ei olnud õigust olümpial osaleda. Ta jäi ilma ka varem mängudelt saadud kahest medalist ja hooaja varasematest maailmakarikavõistluste etappidel saavutatud kohtadest. On ebaselge miks Lazutina siiski olümpiamängudel võistles.

Sisukord

SaavutusedRedigeeri

  OlümpiamängudelRedigeeri

  • 1992   Albertville'is
    •   olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1994   Lillehammeris
    •   olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1998   Naganos
    •   olümpiavõitja 5 km klassikalises stiilis
    •   olümpiavõitja 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    •   olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
    •   hõbemedal 15 km klassikalises stiilis
    •   pronksmedal 30 km vabastiilis

MaailmameistrivõistlustelRedigeeri

  • 1987   Oberstdorfis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
    •   pronksmedal 20 km vabastiilis
  • 1989   Lahtis
    •   hõbemedal 30 km vabastiilis
  • 1993   Falunis
    •   maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
    •   hõbemedal 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
  • 1995   Thunder Bays
    •   maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    •   maailmameister 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    •   maailmameister 15 km klassikalises stiilis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1997   Trondheimis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1999   Ramsaus
    •   maailmameister 30 km klassikalises stiilis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 2001   Lahtis
    •   maailmameister 4×5 km teatesõidus
    •   hõbemedal 10 km tagaajamisvõistluses
    •   pronksmedal 10 km klassikalises stiilis

MaailmakarikavõistlustelRedigeeri

MaailmakarikasRedigeeri

  • Üldkarikas
    • 1. koht: 1990, 1998
    • 3. koht: 1995, 1996, 2000, 2001

Karikavõistluste etapivõidudRedigeeri

Larissa Lazutina osales kokku 147 maailmakarikavõistluste etapil ja jõudis poodiumile 62 korda, millest 21 korral kõige kõrgemale astmele

Jrk. nr Aasta Kuupäev Koht Riik Ala
1. 1989 15. detsember Thunder Bay   Kanada 15 km klassikat
2. 1993 21. veebruar Falun   Rootsi 5 km klassikat
3. 1994 19. märts Thunder Bay   Kanada 5 km klassikat
4. 1995 11. veebruar Oslo   Norra 30 km klassikat
5. 1995 10. märts Thunder Bay   Kanada 15 km klassikat
6. 1995 12. märts Thunder Bay   Kanada 5 km klassikat
7. 1995 14. märts Thunder Bay   Kanada 15 km tagaajamisvõistlus
8. 1995 17. detsember Santa Caterina   Itaalia 10 km klassiat
9. 1997 22. november Beitostölen   Norra 5 km klassikat
10. 1997 16. detsember Val di Fiemme   Itaalia 15 km vabalt
11. 1998 11. märts Falun   Rootsi 5 km vabalt
12. 1998 14. märts Oslo   Norra 30 km klassikat
13. 1999 27. veebruar Ramsau   Austria 30 km klassikat
14. 1999 7. märts Lahti   Soome 10 km klassikat
15. 1999 13. märts Falun   Rootsi 15 km klassikat
16. 1999 12. detsember Sappada   Itaalia 7,5 km vabalt
17. 2000 12. jaanuar Nové Město   Tšehhi 10 km klassikat
18. 2000 5. veebruar Lillehammer   Norra 5 km kl. + 5 km vabalt
19. 2000 5. märts Lahti   Soome 15 km klassikat ühisstardist
20. 2001 10. märts Oslo   Norra 30 km klassikat
21. 2001 18. märts Falun   Rootsi 10 km klassikat

VälislingidRedigeeri