Kurt Koffka (18. märts 1886 Berliin22. november 1941) oli Saksamaa psühholoog.

Kurt Koffka
Sündinud 18. märts 1886
Berliin
Surnud 22. november 1941
Northampton, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Mõjutajad Carl Stumpf
Keda on mõjutanud Lev Võgotski
Kurt Lewin
Maurice Merleau-Ponty
Ajastu 20. sajandi lääne filosoofia

Ta sündis ning käis koolis Berliinis. Tema, Max Wertheimer ja nende lähedane kaaslane Wolfgang Köhler panid aluse geštaltpsühholoogiale.

Koffka huvid olid mitmekülgsed ja nende hulka kuulusid taju, kuulmispuuded ajukahjustusega patsientidel[1], interpretatsioon, õppimine ja geštaltteooria laiendamine arengupsühholoogiani.[1]

Isiklikku muuda

Kurt Koffka sündis 18. märtsil 1886 Berliinis. Tema isa Emil Koffka oli jurist ja kuninglik õigusnõunik.[2] Tema ema Luis Levy oli küll juudi päritolu, kuid dokumentides oli ta kirjas protestandina.[2] Koffka nooremast vennast Friedrichist sai hiljem kohtunik.[2] Aastal 1909 abiellus Koffka tema uurimistöös katseisikuks olnud Mira Kleiniga. Nende abielu lahutati aastal 1923, misjärel Koffka abiellus Elisabeth Ahlgrimmiga, kes oli hiljuti saanud Gießeni ülikoolist doktorikraadi. Ent nad lahutasid oma abielu juba samal aastal ja Kurt Koffka abiellus uuesti oma esimese abikaasaga.[1]

Esimese maailmasõja ajal töötas ta sõjaväes ametikohal, mis viis ta hiljem eksperimentaalpsühholoogia professuurini.[1] 1927. aastal võttis ta vastu ametikoha Massachusettsi osariigis Northamptonis asuvas Smithi Kolledžis, kuhu ta jäi oma surmani aastal 1941.

Akadeemiline karjäär muuda

Nooremas eas aitas Koffkat harida tema bioloogist onu, kelle huvideks olid ka filosoofia ja teaduse valdkonnad. Oma inglasest guvernandi abil õppis ta inglise keelt rääkima ning ta sai haridust ka Berliinis asunud koolis Wilhelms-Gymnasium, mida peeti üheks linna tuntumaks kooliks.[1] Koffka perekond oli rohkem kui põlvkonna jooksul olnud väga tuntud õigusega seotud kutsealadel. Astudes õppima Berliini Ülikooli filosoofia erialale, murdis Kurt seda traditsiooni. Aastal 1909 sai ta samast koolist Carl Stumpfi õpilasena oma doktorikraadi. Tema Stumpfi juhendamisel valminud väitekiri kandis pealkirja "Experimental-untersuchungen zur Lehre vom Rhythmus" ("Eksperimentaalsed rütmiuuringud", 1909).[3]

Lisaks õpingutele Berliinis veetis Koffka 1904–1905 õppeaasta Šotimaal Edinburghi Ülikoolis, kust ta sai väga hea inglise keele oskuse. See oskus kulus talle marjaks ära hilisemates püüdlustes geštaltpsühholoogiat väljapoole Saksamaa piire levitada ning ka tutvumises Suurbritannia psühholoogiaga. Kui ta Berliini naasis, otsustas ta filosoofia asemel psühholoogiat õppima hakata.[1] Seejärel asus Koffka tööle Frankfurdi Ülikooli ning osales 1910. aastal ülikooli tööle tulnud Max Wertheimeri näilise liikumise fenomeni uuringus katseisikuna

Koffka lahkus sealt 1912. aastal ning võttis vastu koha Frankfurdist umbes 65 kilomeetri kaugusel asuvas Gießeni Ülikoolis, kuhu ta jäi 1924. aastani.[1] Oma inglise keele oskust proovile pannes rändas Koffka seejärel Ameerika Ühendriikidesse, kus ta oli 1924–1925 külalisprofessor Cornelli Ülikoolis ning seejärel kaks aastat hiljem ka Wisconsini Madisoni Ülikoolis.

Panus psühholoogiasse muuda

20. sajandi alguses tegutses Koffka koos Wolfgang Köhleri ja Max Wertheimeriga geštaltpsühholoogia esindajana. Ta aitas rajada teooriaid, mis panid alguse geštaltpsühholoogia koolkonna esile kerkimisele ning täna teatakse teda kui selle peamist eestkõnelejat.[3]

1913. aastal hakkas Koffka toimetama sariväljaannet Beiträge zur Psychologic der Gestalt. Ameerika psühholooge valgustas ta geštaltpsühholoogia teemadel aastal 1922 ajakirjas Psychological Bulletin ilmunud artiklis "Taju: sissejuhatus geštaltteooriasse" (Perception: An Introduction to the Gestalt-Theorie). Üks Koffka suurimaid panuseid oli 1921. aastal ilmunud raamat "Die Grundlagen der Psychischen Entwicklung", millega Koffka soovis pakkuda arengupsühholoogia teadusharule mingit sorti geštaltpsühholoogiat toetavat tõendusmaterjali. Raamat tõlgiti inglise keelde ja ilmus aastal 1928 pealkirjaga "The Growth of the Mind". Neliteist aastat peale raamatu ilmumist kirjutas ta geštaltpsühholoogia printsiipidest rääkiva teose "Principles of Gestalt Psychology" (1935). See raamat aitas geštaltpsühholoogiaga tegelejatel ning nende õpilastel oma sellealaseid seisukohti kokku võtta. Teose kõige tähelepanuväärsemad teemad on seotud taju, õppimise ja mäluga.

Koffka uskus, et enamus varasemast õppimisest leiab aset mõne asja tagajärjena (sensomotoorne õppimine). Näiteks laps, kes katsub kuuma pliiti, õpib seda uuesti mitte puutuma. Koffka uskus ka, et suur hulk õppimist toimub läbi järeleaimamise, ehkki ta väitis, et oluline ei ole mitte imiteerimise toimimise mõistmine vaid pigem tunnistamine, et tegemist on loomuliku protsessiga. Koffka järgi on õppimise kõrgeim tüüp mõistetega seostuv õppimine, mis kasutab keelt. Ta selgitas, et väga oluline aeg lapse arengus on aeg, mil ta saab aru, et asjadel on nimetused.[4]

Tööd muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Koffka, Kurt. Gale Encyclopedia of Psychology, 2nd ed. Gale Group, 2001.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Gestalt Psychology in German Culture, 1890–1967: Holism and the Quest for Objectivity".
  3. 3,0 3,1 International Encyclopedia of the Social Sciences.
  4. King, Viney & Woody. "A History of Psychology: Ideas and Context". 2009.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda