Wolfgang Köhler
Wolfgang Felix Ulrich Köhler (21. jaanuar 1887 Tallinn – 11. juuni 1967) oli tuntumaid 20. sajandi geštaltpsühholooge.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d7/Wolfgang_K%C3%B6hler.jpg/220px-Wolfgang_K%C3%B6hler.jpg)
Ta uuris ka inimahvide käitumist.
Ta sündis Tallinnas, õppis ja töötas Saksamaal (üks ta õpetajaid oli Carl Stumpf), ning asus 1935. aastal elama USA-sse.
Wolfgang Köhleri isa oli Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli direktor Franz Eduard Köhler ning ema Oleviste kiriku ülempastori tütar Wilhelmine Girgensohn.[1]
Elukäik
muuda1892 – pere kolis Saksamaale seoses saksakeelse Toomkooli tegevuse lõpetamisega.[1]
1905–1906 – õppis Tübingeni ülikoolis.[1]
1906–1907 – õppis Bonni ülikoolis.[1]
1907–1909 – õppis Berliini ülikoolis, kus lõpetas füüsika-, filosoofia- ja psühholoogiaõpingud Carl Stumpfi juhendamisel. Köhler omandas doktorikraadi.[1]
1910 – siirdus Frankfurdi psühholoogiainstituuti, kus töötas koos psühholoogide Max Wertheimeri ja Kurt Koffkaga.[1]
Abiellus kunstnik Thekla Achenbachiga, neil sündis neli last. 1927. aastal abiellus ta rootslanna Lili Hårlemaniga, kellega tal oli üks laps.[1]
1920–1935 – Saksamaal
1935 – surmani 11. juuni 1967 – elas Ameerika Ühendriikides, suri Enfieldis New Hampshire’is.[1]
Teadustegevus
muuda1913 – läks Tenerife saarele Kanaari saarestikus. Sai seal Preisi primaatide uurimise keskuse direktoriks. Tegi katseid, mis näitasid, et inimahvid mõtlevad ja suudavad lahendada keerulisi ülesandeid.[1]
1917 – ilmus Tenerifel korraldatud uuringute ettekanne "Intelligenzprüfungen an Menschenaffen".[1]
1920 – uurimiskeskus suleti rahapuudusel. Naasis Saksamaale. Töötas välja geštaltpsühholoogia teoreetilised alused.[1]
1920 – ilmus "Die physischen Gestalten in Ruhe und im stationären Zustand" – füüsilised geštaldid puhke- ja statsionaarses olekus. Raamatu kandev idee on selles, et füüsilised objektid asetsevad väljades, võttes nende mõjul kindlaid vorme ehk geštalte.[1]
1920 – sai professorikoha Göttingenis.[1]
1921 – Berliini ülikooli psühholoogiainstituudi direktor.[1]
1929 – ilmus raamat "Geštaltpsühholoogia" inglise keeles.[1]
28. aprill 1933 – avaldas artikli ajakirjas Deutsches Allgemeine Zeitung, mis avalikult kritiseeris juudivastast poliitikat.[1]
Pidas välismaal loenguid, kuigi ametlikult oli psühholoogiainstituudi direktor.[1]
1935 – sai professorikoha Swarthmore’i kolledžis Pennsylvanias. Uuel kodumaal ei võetud vastu tema ideid geštaltpsühholoogia teooriast, kuna Ameerikas valitses peaaegu täielikult biheiviorism.[1]
1956 – professor Dartmouthi kolledžis.
1959 – valiti Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni presidendiks.[1]
Viited
muudaKirjandus
muuda- Krista Lõo, "Wolfgang Köhleri seosed Eestiga" – Akadeemia 2007, nr 2, lk 281–301; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Jüri Allik, "Psühholoogia keerukusest", Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2009, lk 174–179; ISBN 9789949190621