Wolfgang Köhler

Wolfgang Felix Ulrich Köhler (21. jaanuar 1887 Tallinn11. juuni 1967) oli tuntumaid 20. sajandi geštaltpsühholooge.

Wolfgang Köhler

Ta uuris ka inimahvide käitumist.

Ta sündis Tallinnas, õppis ja töötas Saksamaal (üks ta õpetajaid oli Carl Stumpf), ning asus 1935. aastal elama USA-sse.

Wolfgang Köhleri isa oli Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli direktor Franz Eduard Köhler ning ema Oleviste kiriku ülempastori tütar Wilhelmine Girgensohn.[1]

Elukäik muuda

1892 – pere kolis Saksamaale seoses saksakeelse Toomkooli tegevuse lõpetamisega.[1]

1905–1906 – õppis Tübingeni ülikoolis.[1]

1906–1907 – õppis Bonni ülikoolis.[1]

19071909 – õppis Berliini ülikoolis, kus lõpetas füüsika-, filosoofia- ja psühholoogiaõpingud Carl Stumpfi juhendamisel. Köhler omandas doktorikraadi.[1]

1910 – siirdus Frankfurdi psühholoogiainstituuti, kus töötas koos psühholoogide Max Wertheimeri ja Kurt Koffkaga.[1]

Abiellus kunstnik Thekla Achenbachiga, neil sündis neli last. 1927. aastal abiellus ta rootslanna Lili Hårlemaniga, kellega tal oli üks laps.[1]

1913–1920 – Tenerifel

1920–1935 – Saksamaal

1935 – surmani 11. juuni 1967 – elas Ameerika Ühendriikides, suri Enfieldis New Hampshire’is.[1]

Teadustegevus muuda

1913 – läks Tenerife saarele Kanaari saarestikus. Sai seal Preisi primaatide uurimise keskuse direktoriks. Tegi katseid, mis näitasid, et inimahvid mõtlevad ja suudavad lahendada keerulisi ülesandeid.[1]

1917 – ilmus Tenerifel korraldatud uuringute ettekanne "Intelligenzprüfungen an Menschenaffen".[1]

1920 – uurimiskeskus suleti rahapuudusel. Naasis Saksamaale. Töötas välja geštaltpsühholoogia teoreetilised alused.[1]

1920 – ilmus "Die physischen Gestalten in Ruhe und im stationären Zustand" – füüsilised geštaldid puhke- ja statsionaarses olekus. Raamatu kandev idee on selles, et füüsilised objektid asetsevad väljades, võttes nende mõjul kindlaid vorme ehk geštalte.[1]

1920 – sai professorikoha Göttingenis.[1]

1921 – Berliini ülikooli psühholoogiainstituudi direktor.[1]

1929 – ilmus raamat "Geštaltpsühholoogia" inglise keeles.[1]

28. aprill 1933 – avaldas artikli ajakirjas Deutsches Allgemeine Zeitung, mis avalikult kritiseeris juudivastast poliitikat.[1]

Pidas välismaal loenguid, kuigi ametlikult oli psühholoogiainstituudi direktor.[1]

1935 – sai professorikoha Swarthmore’i kolledžis Pennsylvanias. Uuel kodumaal ei võetud vastu tema ideid geštaltpsühholoogia teooriast, kuna Ameerikas valitses peaaegu täielikult biheiviorism.[1]

1956 – professor Dartmouthi kolledžis.

1959 – valiti Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni presidendiks.[1]

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 [ Allik, J. (2006). Järelsõna. Köhler, W. "Geštaltpsühholoogia" (lk 223-228). Tõlge eesti keelde Raul Kilgas. Toimetanud Marika Rauk. Tallinn: Tänapäev.]

Kirjandus muuda