Kork
|
See artikkel räägib materjalist. Muude tähenduste kohta vaata Kork (täpsustus). |
Kork on peamiselt korgitamme koorest saadav materjal.
Iseloomustus Redigeeri
Kork on õhukindel elastne materjal, mis kogutakse tööstuslikuks kasutamiseks enamasti korgitammest (Quercus suber), mis kasvab Edela-Euroopas ja Loode-Aafrikas. Kork koosneb suberiinist, hüdrofoobsest ainest ning tema omaduste tõttu kasutatakse seda mitmesuguste toodete valmistamiseks. Levinuimad neist on veinipudelite korgid.
Kork on suurepärane tihendimaterjal, tema algsed mõõtmed on stabiilsed aastate vältel, need ei muutu ka pigistamise ega tõmbamise järel oluliselt.[1] Kork on ka heade soojus- ja heliisolatsiooni omadustega.
Korgi koostis varieerub sõltuvalt geograafilisest päritolust, kliima- ja mullatingimustest, geneetilisest päritolust, puu mõõtmetest, vanusest ja kasvutingimustest. Üldiselt koosneb kork suberiinist (keskmiselt umbes 40%), ligniinist (22%), polüsahhariididest (tselluloos ja hemitselluloos) (18%), ekstraheeritavatest ainetest (15%).[2]
Jätkusuutlikkus ja korduvkasutatavus Redigeeri
Kork on täielikult naturaalne korduvkasutatav tooraine, mis on kogutud korgitammedelt, kahjustamata ja takistamata puu arengut. Näiteks veini, šampuse vms korgid saab tükeldada ning taas ringlusesse saata; toodetud graanulitest saab valmistada näiteks jalatsipõhjasid ja Kkattepaneele.[3]
Omadused Redigeeri
Kerge ja hingav Redigeeri
Korgi üks silmapaistvamaid omadusi on selle kerge kaal. Üle poole korgi mahutavusest moodustab õhk, mistõttu on see väga kerge, kaaludes vaid 0,16 grammi kuupsentimeetri kohta. Vaatamata oma kergele kaalule ei lase see vedelikke ja gaase läbi, kuna selle raku koostises on suberiin ja tseriin. Korgi niiskuskindlus võimaldab tal vananeda ilma riknemiseta.[3]
Elastsus ja paindlikkus Redigeeri
Korgi elastsus ja kokkusurutavus on hästi äratuntavad. Korki saab painduvust kaotamata kokku suruda endast umbes poole võrra väiksemaks ja kui see survest vabastada, taastab kork oma esialgse kuju ja mahu. Korgi paindlikkus tuleneb selle veekindlatest kambritest ja õhutaolisest gaasisegust. Lisaks suudab kork kohaneda temperatuuri ja rõhu muutustega ilma oluliselt muutumata. [3]
Heli- ja soojusisolatsioon Redigeeri
Korgi erakordsed soojus- ja heliisolatsiooniomadused tulenevad selle ainulaadsest rakustruktuurist. Korgi ühes kuupsentimeetris on umbes 40 miljonit rakku, mis toimivad tõhusalt detsibelle neelates heli ja vibratsiooni isolaatorina. Korgi molekulaarstruktuur võimaldab sel ka pikka aega soojust tarbida ja hoida.[3]
Tule aeglustus ja kasu tervisele Redigeeri
Korgile on omased tuleaeglusti omadused, kuna see pigem hõõgub kui põleb ja ei eralda ka põlemisel ohtlikke kemikaale. See omadus muudab korgi tuleohutuse seisukohalt väärtuslikuks materjaliks, sest toimib leegitõkkena. [3] Kork on ka antistaatiline ja hüpoallergeenne, kuna see ei ime tolmu ja takistab lestade kasvu. Just need omadused tagavad tervislikuma keskkonna ja kaitse allergiate eest. [3]
Vastupidavus ja keemiline koostis Redigeeri
Kork on oma kärgstruktuuri tõttu väga vastupidav löögi või hõõrdumise põhjustatud kulumisele. Sellistele pingetele vastupidavuse poolest ületab see mitmeid teisi kõvasid materjale.[3] Korgi erilised omadused on seotud selle keemilise koostisega. Peamine komponent on suberiin, orgaaniliste hapete kombinatsioon, mis moodustab korgirakkude seinad, tagades vee ja gaaside läbilaskvuse. Teiste korgis leiduvate ainete hulka kuuluvad näiteks ligniin, polüsahhariidid, steroidid ja tanniinid, mis kõik aitavad kaasa selle üldistele omadustele.[4]
Keskkonnasäästlikkus Redigeeri
Korgitammepuit on bioloogilise mitmekesisuse ja jätkusuutlike ökosüsteemide säilitamiseks kriitilise tähtsusega ning seda kinnitavad Corki kvaliteedinõukogu (CQC), Amorim, Portugali korgiassotsiatsioon (APCOR) ja Maailma Looduse Fond (WWF).
Korgitammemetsad, mida leidub enamasti Vahemere piirkondades, on bioloogilise mitmekesisuse levialad, mis pakuvad endeemiliste liikide elupaika. Korgitammede säilitamine aitab kaasa selle mitmekesise bioloogilise mitmekesisuse säilimisele.[5] Lisaks vähendavad need metsad pinnase erosiooni, suurendavad vee imendumist ja toimivad süsinikdioksiidi sidujatena, neelavad ja säilitavad süsinikdioksiidi.[5]
Jätkusuutlik korgikoristus pikendab korgitammemetsade eluiga ja suurendab nende potentsiaali süsinikdioksiidi tarbimiseks. [6][3][7][5]
Korgitootmine parandab ka kohalikku majandust, pakkudes töövõimalusi ja edendades traditsioonilisi maahaldustava.[5][4] Corki kvaliteedinõukogu taaskasutus aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele, ringmajandust rakendades tekib vähem prügi.[3]
Jätkusuutlik alternatiiv plastile Redigeeri
Kork mängib otsustavat rolli ka plastjäätmete vähendamisel ja säästlikuma tuleviku edendamisel. Seoses kasvava murega ühekordselt kasutatavate plastide keskkonnamõju pärast on korgi kasutamine alternatiivse materjalina üha hoogustunud.
Korgipõhised tooted, nagu (pudeli)korgid ja pakkematerjalid, pakuvad keskkonnasõbralikku alternatiivi plastikust ekvivalentidele. [7][3]
Kui valida plastiku asemel kork, saavad üksikisikud ja ettevõtted kaasa aidata prügilate ja ookeanide platsireostuse vähendamisele ning mereelustikule ja ökosüsteemidele avalduva kahjuliku mõju leevendamisele. [7][5][2]
Veelgi enam, kuna kork korjatakse puudelt ilma neile kahju tekitamata, on see keskkonnateadlikele tarbijatele eetiline ja jätkusuutlik valik. Võttes omaks korgipõhised lahendused, on võimalik liikuda jätkusuutlikuma ja plastivabama tuleviku poole. [7][5][4][3]
Korgi kogumine Redigeeri
Portugali teatud tüüpi kultuurmaastikelt (montado) kogutakse igal aastal ligikaudu pool kogu maailma toodangust.[6]
Maailmas on umbes 2 200 000 hektarit korgimetsa; 34% Portugalis ja 27% Hispaanias. Aastane toodang on umbes 300 000 tonni; 49,6% Portugalist, 30,5% Hispaaniast, 5,8% Marokost, 4,9% Alžeeriast, 3,5% Tuneesiast, 3,1% Itaaliast ja 2,6% Prantsusmaalt.[4]
Kui puud on umbes 25-aastased, eemaldatakse kork tüvedelt traditsiooniliselt iga üheksa aasta järel, kusjuures kahe esimese saagi korral saadakse tavaliselt kehvema kvaliteediga kork. Puud elavad umbes 300 aastat. Korki kogutakse ainult mai algusest augusti lõpuni, mil korgi saab puust eraldada ilma püsivaid kahjustusi tekitamata. Kui puu on kuni 30 aastat vana ja ümbermõõt umbes 60 cm, saab korgi esimest korda eemaldada.
Ajalooline tähendus ja tänapäevane rakendus Redigeeri
Korgil on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi iidetesse tsivilisatsioonidesse, egiptlased ja roomlased tunnustasid korgi potentsiaali ja kasutasid seda mitut moodi.[3] Kork hakkas veiniga seostuma aja jooksul, eriti pärast seda, kui Dom Pérignon kasutas 17. sajandil šampanjapudelite jaoks korgipuu korke. Tänu oma ainulaadsetele omadustele, nagu õhukindel tihend ja kontrollitud hapnikuvahetus, on veini villimisel eelistatud looduslikku korki. [3]
Korgi kasutamine ulatus veini villimisest kaugemale, seda kasutati mitmes tööstusharus. Korki kasutati tihendusainena ajalooliste ehitiste, sealhulgas Egiptuse kuulsa Aleksandria raamatukogu ehitamisel. Kreeklased ja roomlased kasutasid korki oma eluruumide isolatsioonina ning kalavõrkude ja paatide ujuvmaterjalina. Kork oli oma ujuvuse ja veekindluse tõttu ideaalne materjal meresõiduks. [4]
Korgi kohanemisvõimet ja erakordseid omadusi on hinnatud läbi ajaloo ja tänapäevani. Nüüd kasutatakse seda paljudes tööstusharudes, sealhulgas ehituses, autotööstuses, kosmosetööstuses, moes ja disainis. Selle keskkonnasõbralikkus ja pikaajaline elujõulisus on aidanud kaasa selle püsivale populaarsusele keskkonnasõbraliku materjalina. [5]
Viited Redigeeri
- ↑ Stavroulakis, G.E. (2005). "Auxetic behaviour: Appearance and engineering applications". Physica Status Solidi B.
- ↑ 2,0 2,1 Cork – A Renewable Raw Material: Forecast of Industrial Potential and Development Priorities. Bordado, João Carlos (2015).
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 "Cork Quality Council". Cork Quality Council (inglise). Vaadatud 22. juunil 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Cork Production – Area of cork oak forest". APCOR. Archived from the original on 18 March 2015.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "WWF - Endangered Species Conservation". World Wildlife Fund (inglise). Vaadatud 22. juunil 2023.
- ↑ 6,0 6,1 The cork industry in Portugal. J. L. Calheiros E Meneses.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 "Corticeira Amorim, world's biggest cork processing group". Corticeira Amorim, world’s biggest cork processing group (inglise). Vaadatud 22. juunil 2023.