Kevadtorm 2019

Kevadtorm 2019 oli Eesti kaitseväe Maaväe 2019. aasta lahingõppus Kevadtorm, mida peeti 16. korda ja millel osales üle 9000 kaitseväelase. Õppusel osalesid nii maavägi, õhuvägi kui ka merevägi.

Kaasatud olid 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Koostööd harjutasid Politsei- ja piirivalveamet, Päästeamet ja kohalikud omavalitsused. Kevadtormil osalesid ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.

29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langes eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutas ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumil.

1. mail rajas pioneeripataljoni sillarühm kaitseväe keskpolügooni lõunaosa läbivale Valgejõele silla, et Kevadtormil osalevad üksused saaksid maastikul vabalt manööverdada.

2.-3. mail korraldas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Kaitseliidu küberkaitseüksus ja Kaitseväe küberväejuhatus ühes energeetika ettevõtetega Kevadtormi osana küberõppuse. Kübertormi stsenaariumi järgi tuli lahendada hädaolukord, mille põhjustas elektrialajaamast leitud seade, mis tekitas energeetika ettevõtete süsteemidesse ohtlikud tagauksed ja anomaaliad. Kahepäevalises õppuses osalesid ka Elering, Elektrilevi ja Eesti Energia.

5. mail toimus Jõhvis 1. ja 2. jalaväebrigaadi reservväelastele ja ajateenijatele mõeldud meditsiiniõppus, kuhu oli kaasatud kaks Ameerika Ühendriikide kopterit, et harjutada sellega raskemate haavatute transporti. Ameerika Ühendriikide mitmeotstarbeline kopter HH-60 Pave Hawk oli mõeldud raskemate haavatute transpordiks lahinguväljalt järgmistesse ravietappidesse ning neil oli peal vastav meditsiinivarustus koos personaliga. Rakvere lähistel tööstuskompleksis peetud logistikapataljoni varustusoperatsioonil jagati 1. jalaväebrigaadile toitu, vett, laskemoona ja kütust, tagades Kevadtormil osalevate üksuste võitlusvalmiduse ja manöövervõime.

Kevadtormist võtsid osa ka küberväejuhatuse ajateenijad, kes toetasid õppust oma teadmiste ning oskustega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vallast. Üheks olulisimaks käegakatsutavaks saavutuseks oli ajateenijate ning reserv- ja tegevväelaste koostööna sündinud kaitseväe olukorra ja lahinguteadlikkuse süsteem (KOLT), mis võimaldas ülematel saada kiiret ja kvaliteetset infot lahinguväljal toimuvast ning tänu sellele paremaid otsuseid langetada. Õppuse eesmärgiks oli tuvastada sundkoormiste seaduse rakendamisega tulenevad võimalikud võimete lüngad nii teostatavuse kui ka ajakriitilisuse mõistes. Lisaks mängiti teoreetiliselt läbi liitumispunktide avamised erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga paremini mõista ettevõtete tehnilisi võimalusi IKT teenuseid pakkuda. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse rakendamist on erinevatel lauaõppustel läbi mängitud varemgi, kuid esmakordselt tehti seda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Õppusel osalesid lisaks küberväejuhatusele telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Tele 2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS.

Lääne- ja Ida-Virumaal prooviti tänavu harjutust, kuidas kiirkorras asendada suurte kaotuste korral üksusi, sõdureid ja varustust, formeerides selleks vanemaid reservväelasi.

6. ja 7. mail harjutasid kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse, õhuväe ning politsei- ja piirivalveameti K-Komando üksused pardumist sõitvale parvlaevale ja reisilaevale. Harjutus leidis aset Tallinna sadamas ning Rohuküla–Heltermaa liinil sõitvatel parvlaevadel. Õppuse raames harjutati parvlaevale lähenemist ning taktikalise üksuse siirdumist kõrgema pardaga alusele.

10. mail lõppes Ämaris õhuväe kaks nädalat kestnud õppekogunemine, kus lennubaasi ja õhuseiredivisjoni reservväelased tuletasid meelde teenistuses õpitut ning harjutasid sõjaaja üksuste tegevust. Lennubaasi õppekogunemise peamiseks eesmärgiks oli harjutada baasi kaitsmist julgeolekuolukorra eskaleerudes. Selleks harjutati peamiselt jalaväe taktikalisi tegevusi jao, rühma ja kompanii koosseisus. Õppekogunemine kulmineerus õppusega "Baas lukku", mis on iga-aastane Ämari linnaku baasikaitse õppus.

Üle 400 kaitseväelase peamiselt 1. jalaväebrigaadi Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest osalesid nädalavahetusel keskpolügoonil lahinglaskmistel. Laskeharjutuse näol oli tegemist kompanii rünnakuga pataljoni raamistikus, lisaks pidid üksused täitma ka tiibamis- ja kiirkaitseülesandeid. Laskeharjutusel osales korraga kaks jalaväekompaniid ja lahingutoetusrühmad ehk miinipilduja-, tankitõrje- ja pioneerirühm. 14.–16. maini toimusid Rutjal õhutõrjepataljoni, Ühendkuningriigi õhutõrjujate, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi üksuste Browningu-laskmised, kaitseväe keskpolügoonil lihvis lahinglaskmistel ülesannete täitmist 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetasid lahingutoetusüksused.

Kevadtormi viimastel päevadel harjutasid 2. jalaväebrigaadi ajateenijad keskpolügoonil varitsusi, soomustehnika hävitamist ja lahingutegevust kaevikuliinidest, et reservpataljon saavutaks lahinguvalmiduse. Polügooni lahingutandril nähti mitmel päeval nii tankitõrjerakette Javelin ja Milan kui ka Instalaza laske. Maastikul liikuvaid sõdureid oli toetamas ründekopter Apache ja raskekuulipildujaga Browning varustatud MILREM-i lahingurobot. Kaevikutes sõdijaid oli toetamas ka 81 mm ja 120 mm kaliibriga miinipildujate ja 122 mm haubitsate kaudtuli.

Välislingid

• Kevadtorm 2019 pildid, Kaitsevägi