Ava peamenüü
Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.[1]


Hädaolukorra rahvusvaheline määratlusRedigeeri

  • 10 või enam hukkunut;
  • Mõjutab 100 või enamat inimest (inimesed, kes vajavad kohest elutähtsate vajaduste rahuldamist hädaolukorra ajal, nt toit, vesi, peavari, hügieen, esmaabi;
  • Kuulutatakse välja eriolukord;
  • Küsitakse rahvusvahelist abi.[2]

Hädaolukordade haldamine EestisRedigeeri

Hädaolukorra lahendamise plaanRedigeeri

Hädaolukorra lahendamise plaan (HoLP) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Plaan sisaldab:

  • lahendamise korraldust ja juhtimisstruktuuri;
  • osapoolte ülesandeid ja teabevahetuse korraldust;
  • avalikkuse teavitamise korraldust;
  • rahvusvahelise koostöö korraldust.[2]

Hädaolukordade riskianalüüsidRedigeeri

Päästeameti juhtimisel koostatakse järgmiste hädaolukordade riskianalüüsid:

  • Ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju;
  • Raskete tagajärgedega torm;
  • Üleujutus tiheasustusalal;
  • Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones;
  • Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi;
  • Erakordselt külm ilm.[3]

Hädaolukorra seadus[4], mis on Eesti kriisireguleerimissüsteemi üheks alustalaks, annab süsteemi ülesehitusele ja korraldusele õiguslikud raamid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Hädaolukorra seadus §2, Riigi Teataja, Vastu võetud 08.02.2017
  2. 2,0 2,1 Erinevad hädaolukorrad Eestis (PDF), Kaitseministeerium, 2016
  3. Hädaolukord, Päästeamet, vaadatud 07.04.2018
  4. Hädaolukorra seadus (lühend - HOS), Riigi Teataja, Vastu võetud 08.02.2017

VälislingidRedigeeri