Ava peamenüü
Sürakuusa toomkiriku vestibüüli keerdsammas

Keerdsammas, ka Saalomoni sammas ja spiraalsammas, kasutatud on ka tsitaatsõna salomónica (hispaania keeles 'Saalomoni-'[1]) on helikaalselt tõusva tüvesega sammas, iseloomulik detail eriti barokkarhitektuurile, samuti esineb barokses mööblikujunduses, altaritel ja kantslitel[2]. Ei ole kindlalt seotud ühegi orderiga, nii et seda võib kroonida nii joonia, korintose kui ka komposiitorderi kapiteel.

Vanast Peetri basiilikast võetud sambad Peetri kirikus Vatikanis raamimas nišši piilaril. Esiplaanil Lorenzo Bernini kavandatud baldahhiini sammas.

Pärimus ja tähendusRedigeeri

Vanas Peetruse basiilikas Roomas altari ees seinud keerdsambad, spolia mingist hilisantiiksest ehitisest, olevat pärimuse järgi toodud muistses Jeruusalemmas asunud Saalomoni templist. Kaksteist sammast olevat toonud kingituseks Constantinus Suur umbes 333. aastal, kui algas Peetri basiilika ehitus. Seepärast kutsutakse keerdsammast ka Saalomoni sambaks.

Selle pärimusega sai keerdsammas olulise religioosset järjepidevust kandva tähenduse, mis ühendas juutide Vana testamendi traditsiooni kristliku peakirikuga Roomas. Samba helikaalset kuju, mis on sage vorm looduses, on seostatud Vanas testamendis Joosua 24:26[3] nimetatud pühakoja ees kasvanud tammepuuga ja selle kaudu seaduselaekaga. Pärimust toetas keskajal tekkinud idee Constantinuse kinkekirjast.

Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: Jean Fouquet kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid Josephus Flaviuse "Juudi muinsuste" illustratsioonil, Gianfrancesco Penni (oletatav autor Raffaeli koolkonnast) freskol "Constantinuse kingitus" ja Raffael vaibakartoonil "Vigase tervendamine"[4].

Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud Peetri kirikus, kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.

Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv viinapuuväät, mis peab vihjama Kristuse sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1[5].

AjaluguRedigeeri

 
Hauakoopa sissekäiku ümbritsev keerdsammastega edikula Püha Haua kirikus

Helikaalselt keerduv kuju, mis on väga tavaline looduses, on küllaltki varakult esinenud ka arhitektuuris:

Rooma Peetri kirikus asuvatest "Saalomoni templi sammastest" inspireeritult kujundas Lorenzo Bernini tabernaakli Peetruse haua kohale. Sealtkaudu sai keerdsammas suurmoeks barokk-kunstis üle kogu Euroopa ja ka koloniaalstiilides, leides sagedast kasutust kirikuportaalidel ja altaritel.

Eesti kunstisRedigeeri

 
Jõelähtme kiriku 17. sajandi altar (maal 19. sajandist)

Eesti kunsti ilmub salomonica 17. sajandi keskpaigas tõenäoliselt imporditud puunikerdusteoste vahendusel[10]. Keerdsambad kaunistavad barokkaltareid Järva-Jaani kirikus[11], Jõelähtme kirikus[12], Simuna kirikus[13], samuti Pilistvere kiriku[14], Vigala kiriku[15] ja Tallinna toomkiriku[16] kantslit ning Pärnu Suurmärter Katariina kiriku ikonostaasi[17]. Ainuke näide keerdsammastega raidportaalist on Niguliste kiriku põhjaeeskotta avanev Clodti kabeli portaal (1673)[18].

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri