Vikipeedia

Püha Haua kirik

Püha Haua kirik (ladina keeles Ecclesia Sancti Sepulchri; kreeka keeles Ναὸς τῆς Ἀναστάσεως, Naos tes Anastaseos; Armeenia keeles Սուրբ Հարության տաճար Surb Harut'yan tač̣ar; mida õigeusklikud kutsuvad ka Ülestõusmise kirikuks või Issanda Haua kirikuks) on kirik Jeruusalemma vanalinna kristlikus kvartalis.[1] Kirik sisaldab kristluse kahte kõige pühamat kohta: kohta, kus Jeesus risti löödi,[2] mida tuntakse Kolgata nime all, ja Jeesuse tühja hauda, kuhu ta maeti ja kus ta üles tõusis.[3] Hauakamber on ümbritsetud pühamuga, mida nimetatakse aedicula'ks. Selle pühamu suhtes kehtib niinimetatud status quo, 1757. aastast pärit usukogukondade vaheline kokkulepe.[4][5]

Püha Haua kirik
Püha Haua kirik
Koordinaadid 31° 46′ 42,4″ N, 35° 13′ 47,1″ E
Kaart
Püha Haua kiriku ja ümbritsevate alade plaan aastast 1807
Palverändur paneb hauakambrisse küünlad

Kirikus asuvad Via Dolorosa neli viimast (või mõne määratluse kohaselt viis viimast) peatust, mis kujutavad Jeesuse kannatuste viimaseid episoode. Püha Haua kirik on olnud kristlike palverännakute tähtis sihtkoht.

Tänapäeval on Püha Haua kiriku ümber asuv hoonekompleks Jeruusalemma Patriarhaadi peakorter, samal ajal kui kirikut ennast jagavad mitmed kristlikud konfessioonid ja ilmalikud asutused. Peamised kirikut jagavad konfessioonid on katoliku, õigeusu ja armeenia apostellik kirik ning vähemal määral kopti õigeusu, süüria õigeusu ja etioopia õigeusu kirik.

Ajalugu muuda

Pärast 70. aasta pKr, esimese juudi-rooma sõja ajal, aset leidnud piiramist oli Jeruusalemm varemetes. Aastal 130 pKr alustas Rooma keiser Hadrianus uue Rooma koloonia, Aelia Capitolina, ehitamist. Umbes aastal 135 käskis ta täita kivist raiutud hauakambriga koopa, et luua Jupiterile või Veenusele pühitsetava templi jaoks tasane aluspind.[3][6] Tempel[7][8] püsis kuni 4. sajandi alguseni.[9]

Ehitus (4. sajand) muuda

 
Püha Haua kiriku skeem, mis näitab Kolgata ja Jeesuse haua asukohta

Pärast Constantinus Suure ristiusku pöördumist 312. aastal kirjutas ta alla Milano ediktile, mis legaliseeris kristluse Rooma Impeeriumis, ja saatis oma ema Helena Jeruusalemma Kristuse hauda otsima. Caesarea piiskop Eusebiuse ja Jeruusalemma piiskopi Macariuse abiga leiti hauakohalt kolm risti, mis panid roomlastel uskuma, et nad on Kolgata leidnud. Constantinus käskis umbes aastal 326 Jupiteri/Veenuse templi asendada kirikuga.[3] Pärast templi lammutamist ja selle varemete eemaldamist ja koopa lahti kaevamist, tuli ilmsiks kivisse raiutud haud, mille Helena ja Macarius nimetas Jeesuse matmispaigaks.[2][10][11] Koobas ehitati ümber pühamuks.[12] Aastal 327 tellisid Constantinus ja Helena Petlemma ka Jeesuse Sünnikiriku ehitamise.

Püha Haua kirik rajati eraldi ehitistena kahe pühapaiga kohale: suur basiilika[13] (martüürium, mida Egeria külastas 380. aastatel), suletud kolonnaadiga aatrium (Triportico) kus traditsiooniliselt Kolgataks peetav paik on ühes nurgas ja sellest teisel pool hoovi[6] asus Anastasiseks ('ülestõusmiseks') kutsutud rotund, kus Helena ja Macarius arvasid, et Jeesus olevat enne ülestõusmist maetud.[2]

Kirik pühitseti 13. septembril 335. aastal. Igal aastal tähistavad õigeusklikud selle kiriku rajamise aastapäeva.[14]

Ristisõja periood (1099–1244) muuda

Paljud ajaloolased väidavad, et paavst Urban II peamine motiiv Esimese ristisõja algatamisel oli mure Türgi sissetungi pärast Väike-Aasiasse ja sellest tulenevast ohust Konstantinoopolile, mille tõttu oli Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos pöördunud abipalvega paavsti poole. Ajaloolased nõustuvad, et Jeruusalemma ja seeläbi Püha Haua kiriku saatus valmistas ilmselt paavstile muret, kuid ei olnud 1095. aastal paavstiriigi poliitika peamine eesmärk. Jeruusalemma vallutamise idee sai peamiseks eesmärgiks, kui ristisõda juba käimas oli. Ümberehitatud kirikuplatsi üle valitsesid Fatimiidid (kes olid selle hiljuti Jeruusalemma vallutanud Abassiididelt). Jeruusalemma ja koos sellega ka Püha Haua kiriku vallutasid ristisõduritest rüütlid esimese ristisõja käigus 15. juulil 1099.

Esimest ristisõda kujutati kui relvastatud palverännakut ja ükski ristisõdija ei saanud oma teekonda lõppenuks pidada, kui ta poleks palverändurina Püha Haua juures palvetanud. Jeruusalemma esimeseks ristisõdijast monarhiks tõusnud ristisõja vürst Godefrey Bouillonist otsustas oma elu jooksul mitte kasutada tiitlit "kuningas" vaid kutsus ennast kui "Advocatus Sancti Sepulchri" ("Püha Haua kaitsjaks"). Ristisõja ajaks peeti endise basiilika all asuvat tsisterni kohaks, kus Helena leidis Tõelise Risti, millel Jeesus väidetavalt risti löödi ja tsisterni hakati selle tõttu austama. Tsisternist sai hiljem "Risti ilmutuse kabel". Samas puuduvad tõendid, et see legend oleks ringelnud enne 11. sajandit. Kaasaegne arheoloogiline uurimine on dateerinud tsisterni 11. sajandil Monomachose läbiviidud renoveerimise perioodi.

  •  
    Ristisõdalaste grafiti kirikus
  •  
    Vaade kirikule lihavõttepühade ajal 1898. aastal
  •  
    Turistid ja palverändurid ühe Püha Haua sisehoovi värava ees. Foto autor Bonfils, 1870ndad
  •  
    Püha Haua kirik, maalinud Luigi Mayer

Status quo muuda

 
Status quo tulemusel püsib enne 1757. aastat asetatud redel täpselt samal paigal[15]

1757. aastal Ottomanide jõustatud status quo reguleerib teatud Püha Maa-alade, sealhulgas Püha Haua kiriku olukorda ja omandit. Senine status quo tugevdati sultan Abdülmecid I firmaniga (dekreediga) 1852/3,[16] millega kehtestati praegune alaline kiriku põhikiri ning määrused eri konfessioonide ja muude haldurite rollide kohta.[17]

Kiriku peamised hoidjad ja hooldajad on Kreeka õigeusu-, Armeenia apostlik- ja roomakatoliku kirikud, lõviosa on sealjuures Kreeka õigeusu kirikul. 19. sajandil omandasid kopti õigeusulised, Etioopia õigeusulised ja Süüria õigeusklikud teatud kohustusi, mis hõlmavad pühamuid ja muid ehitisi hoones ja selle ümbruses.

Vaatamata aeg-ajalt esinevatele erimeelsustele toimuvad kirikus jumalateenistused regulaarselt ning kooselu on üldiselt rahulik. Kiriku hooldajate vahelise kooskõla näide on aedicula täielik taastamine aastatel 2016–2017.

Viited muuda

  1. ↑ "Complete compendium of Church of the Holy Sepulchre". Madain Project. Vaadatud 18.03.2018.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Mall:CathEncy
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Church of the Holy Sepulchre, Jerusalem". Jerusalem: Sacred-destinations.com. 21. veebruar 2010. Vaadatud 7.07.2012.
  4. ↑ UN Conciliation Commission (1949). United Nations Conciliation Commission for Palestine Working Paper on the Holy Places.
  5. ↑ Cust, L. G. A. (1929). The Status Quo in the Holy Places. H.M.S.O. for the High Commissioner of the Government of Palestine.
  6. ↑ 6,0 6,1 Stephenson, Paul (2010). Constantine: Roman Emperor, Christian Victor. The Overlook Press. Lk 206. ISBN 978-1-46830-300-1.
  7. ↑ Chisholm, Hugh, ed. (1911). "Aelia Capitolina". Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press. p. 256.
  8. ↑ Lester L. Grabbe (2010). An Introduction to Second Temple Judaism: History and Religion of the Jews in the Time of Nehemiah, the Maccabees, Hillel, and Jesus. A&C Black. p. 29.
  9. ↑ Rudd, Steve. "The Temple in Jerusalem over the threshing floor which is presently under the Al Kas fountain". Bible.ca. Vaadatud 29.11.2018.
  10. ↑ NPNF2-01. Eusebius Pamphilius: Church History, Life of Constantine, Oration in Praise of Constantine. Christian Classics Ethereal Library. 13. juuli 2005. Vaadatud 19.09.2014. Then indeed did this most holy cave present a faithful similitude of his return to life, in that, after lying buried in darkness, it again emerged to light, and afforded to all who came to witness the sight, a clear and visible proof of the wonders of which that spot had once been the scene, a testimony to the resurrection of the Saviour clearer than any voice could give.
  11. ↑ Renner, Gerald (14. detsember 1996). "Is it the Tomb of Christ? A Search for Evidence". Vaadatud 29.11.2018.
  12. ↑ DK 2016.
  13. ↑ The "Pilgrim of Bordeaux" reports in 333: "There, at present, by the command of the Emperor Constantine, has been built a basilica, that is to say, a church of wondrous beauty". Itinerarium Burdigalense, p. 594
  14. ↑ "Commemoration of the Founding of the Church of the Resurrection (Holy Sepulchre) at Jerusalem". Orthodox Church in America. Vaadatud 2.03.2012.
  15. ↑ Lancaster, James E. (2015). "The Church and the Ladder: Frozen in Time". CoastDaylight.com. Vaadatud 11.05.2019.
  16. ↑ Ḏḥwty (27. jaanuar 2018). "The Immovable Ladder: Bizarre Feud Prevents Ordinary Ladder Being Moved for 3 Centuries". Ancient Origins (inglise). Vaadatud 8.05.2019.
  17. ↑ Michael., Dumper,; E., Stanley, Bruce (1. jaanuar 2007). Cities of the Middle East and North Africa : a historical encyclopedia. ABC-CLIO. ISBN 9781576079195. OCLC 80014324.{{cite book}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Püha_Haua_kirik&oldid=6616539"