Karl Feldveber
Karl August Feldveber (ka Feldweber; hiljem Tanner; 4. detsember 1897 Kaagjärve vald, Karula kihelkond, Võrumaa (praegu Valga maakond) – 14. november 1983 Glendale, California, USA) oli eesti mäeinsener.
Hariduskäik muuda
Feldveber lõpetas 1915. aastal Valga Reaalkooli ja õppis edasi Venemaal Petrogradi Mäeinstituudis (1915–1918). Suvevaheaegadel töötas Soomes vasekaevanduses (1916) ning Uuralis vase- ja rauakaevandustes (1917). Õpingud katkesid 1917. aasta suurte segaduste tõttu Venemaal.
Ta õppis 1920–1922 Haridusministeeriumi stipendiaadina Glasgow’ Royal Technical College'is ja Glasgow’ Ülikoolis ja lõpetas novembris 1922 kraadiga Bachelor of Science in Engineering. Ta omandas teaduslikke uurimismeetodeid ja kogemusi kahest mäenduse koolkonnast (Venemaa ja Inglismaa) ning lõpetas Glasgow' Ülikooli, mis oli sel ajal ka peamine põlevkivi uurimise ja kaevandamise probleemidega tegelev keskus.
Teenistuskäik muuda
Feldveber astus novembris 1918 vabatahtlikuna Vabadussõtta ja teenis suurtükiväe ladudes. Ta demobiliseeriti mais 1919 kehva tervise tõttu.
Aastatel 1919–1920 oli ta Majandusministeeriumi Turbavalitsuses asjaajaja.
Feldveber oli 1922–1934 Riigi Põlevkivitööstuses vahetuse ülem, markšeider, kaevanduse juhataja asetäitja, 1925. aastast Kukruse kaevanduse juhataja. Lisaks korraldas geoloogilisi uuringuid Riigi Põlevkivitööstuse kontsessiooni maa-alal, võttis osa Käva I kaevanduse projekteerimisest, organiseeris ja korraldas tööliste ja mäemeistrite väljaõpet kogu põlevkivitööstusele, millest kasvas välja Virumaa Kaevanduskool Jõhvis, oli nendel kursustel lektor ning viis läbi ulatuslikke katsetöid Kukruse kaevanduses.
Aastatel 1934–1937 töötas ta Tallinnas Mäeameti mäeinspektorina. Tema ülesannete hulka kuulus ohutusnõuete täitmise kontroll, uute kaevanduste projektide kinnitamine, maavarade (põlevkivi, nafta, fosforiit, kips jt) kaevandamise statistiliste andmete kogumine ja arvele võtmine. Samal ajal väljaspool oma töökohustusi projekteeris ta Viivikonna kaevanduse.
Oli juulist 1937 Loodusvarade Instituudi liige. Ta töötas 1937–1938 Kohtla õlivabrikus Kohtla-Nõmmel. Seal projekteeris ta Kohtla-Roodu põlevkivikaevanduse ja selle töösserakendamise, olles ühtlasi ka kaevanduse juhataja.
Töötas 1938–1940 taas Tallinnas Mäeameti mäeinspektorina. Lisaks viis läbi fosforiidimaardlate geoloogilisi uuringuid Ülgase, Maardu, Tsitre ja Saka ümbruses. Osales Maardu fosforiidikaevanduse ja flotatsioonivabriku projekteerimisest (1939). Ta oli ka Toompea tunnelite projekti autor (1940).
Oli aastatel 1938–1944 mäemajanduse õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta oli Insenerikoja keemiasektsiooni liige ja koja ekspert kaevandustööde alal nii all- kui ka pealmaatöödel.
Oli aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud põlevkivitööstuse Kiviõli peainsener. Sel ajal tuli tal eksperdina lahendada Sillamäe õlivabrikus peenpõlevkivi kasutamise küsimus ning ühtlasi vältida toorõli saastumist tolmuga. Ilmselt hakati siis peenpõlevkivi briketeerima.
Oli aastatel 1941–1944 Tallinnas Tööstuse Uuringute Instituudi geoloogilise uuringute osakonna juhataja, kus uuris uusi põlevkivikaevandusi (eelkõige Ahtme kaevandust), Aseri fosforiidimaardlat, kipsi leiukohtasid Irboska lähedal ja Piusa kvartsliiva klaasitööstuse jaoks.
Pärast 1944. aastat muuda
Viibis aastatel 1944–1950 Saksamaal põgenikelaagris.
Alates 1950. aastast elas Ameerika läänerannikul, Los Angeleses. Algul töötas apelsiniistanduses töölisena, hiljem nii era- kui ka osariigi ettevõtetes kiirteede planeerimise ja projekteerimise alal. Ilmselt tuli tal siin tegemist teha ka tunnelite projektidega.
Ta võttis osa eestlaste üritustest, oli California Eesti Seltsi esimees, Eesti Maja aktivist ja aitas korraldada Lääneranniku Eesti Päevi.
Teoseid muuda
- J. Aarmann; J. Asson; K. Feldweber; J. Kark; O. Vuht. "Mäetööde õpperaamat". Majandusministeeriumi mäeamet. 1933
Kirjandus muuda
- Ins. Karl Tanner 80. Vaba Eesti Sõna nr 48, 1. detsember 1977. Lk 6
- Tanner, Karl August [surmakuulutus]. Vaba Eesti Sõna nr 48, 1. detsember 1983. Lk 12
- Enno Reinsalu. "To the memory of Estonian mining engineer Karl Feldweber". Oil Shale 14 (1997) 4, p. 624