Karl Aben

Karl Aben

Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Aluliina lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas aastal 1918 Valmiera Õpetajate Seminari (evakuatsioonis Vene tagalas Sõzranis) ja aastal 1932 Tartu Õhtuühisgümnaasiumi. Aastatel 19321936 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta ÜS Raimla liige. 1947 sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti ja liivi laenud läti sõnavaras".

Ta töötas aastatel 19181919 Aluliina eesti algkoolis õpetajana. Oli aastatel 19191920 Vabadussõjas. Aastatel 19201940 töötas õpetajana Tartu 1. algkoolis ja aastatel 19361937 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 19401941 töötas Läti Ülikoolis eesti ja soome keele lektorina. Aastatel 19421944 töötas ta Tartus gümnaasiumiõpetajana.

Aastatel 19441961 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis õppejõuna: aastatel 19441949 ja 19511955 vene keele kateedris slaavi ja balti filoloogia vanemõpetajana ning aastatel 19551961 dotsendina eesti keele kateedris.

LoomingRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

LuulekoguRedigeeri

  • 1925 ilmus talt luulekogu "Helisev vaikus".[1]

TõlkedRedigeeri

Ta on tõlkinud eesti keelde Vilis Lācise romaanid "Kaluri poeg" (1938), "Pärast äikest" (1962), "Torm" (1951), "Uuele rannale" (1953) ja "Tiivutud linnud" (1957), Rūdolfs Blaumanise näidendi "Rätsepad Sillamatsil" (1928), Anna Brigadere näidendi "Pöialpoiss" (1928) ning Jānis Rainise värsstragöödia "Joosep ja tema vennad" (1928). Koos Vladimir Beekmaniga tõlkis ta eesti keelde läti eepose "Lāčplēsis".

1951. aastal tegi ta ettepaneku kirjutada eesti keeles võõrkeeltest pärinevaid pärisnimesid häälduspäraselt.

Ta on koostanud läti-eesti sõnaraamatu (1959, 2. trükk 1966) ja eesti-läti sõnaraamatu (1967).

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema poeg on tehnikateadlane Hillar Aben.

ViitedRedigeeri

  1. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III kd. Lk 113

VälislingidRedigeeri