Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas aastal 1918 Valmiera Õpetajate Seminari ja aastal 1932 Tartu Õhtuühisgümnaasiumi. Aastatel 19321936 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli ÜS Raimla vilistlane.

Ta töötas aastatel 19181919 Alūksne eesti algkoolis õpetajana. Oli aastatel 19191920 Vabadussõjas. Aastatel 19201940 töötas õpetajana Tartu 1. algkoolis ja aastatel 19361937 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 19401941 töötas Läti Ülikoolis eesti ja soome keele lektorina. Aastatel 19421944 töötas ta Tartus gümnaasiumiõpetajana. Aastatel 19441961 töötas ta Tartu Ülikoolis õppejõuna: aastatel 19441949 ja 19511955 vene keele kateedris slaavi ja balti filoloogia vanemõpetajana ning aastatel 19551961 dotsendina eesti keele kateedris.

1947 sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti ja liivi laenud läti sõnavaras". 1951. aastal tegi ta ettepaneku kirjutada eesti keeles võõrkeeltest pärinevaid pärisnimesid häälduspäraselt.

LoomingRedigeeri

Ta on tõlkinud eesti keelde Vilis Lācise romaanid "Kaluri poeg" (1938), "Pärast äikest" (1962), "Torm" (1951), "Uuele rannale" (1953) ja "Tiivutud linnud" (1957), Rūdolfs Blaumanise näidendi "Rätsepad Sillamatsil" (1928), Anna Brigadere näidendi "Pöialpoiss" (1928) ning Jānis Rainise värsstragöödia "Joosep ja tema vennad" (1928). Koos Vladimir Beekmaniga tõlkis ta eesti keelde läti eepose "Lāčplēsis".

Ta on koostanud läti-eesti sõnaraamatu (1959, 2. trükk 1966) ja eesti-läti sõnaraamatu (1967).

Aastal 1925 ilmus talt luulekogu "Helisev vaikus"[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tehnikateadlane Hillar Aben on Karl Abeni poeg.

ArtiklidRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 113

VälislingidRedigeeri

  • Karl Aben Eesti biograafilises andmebaasis ISIK