Vikipeedia

Julio Cortázar

Argentina kirjanik

Julio Cortázar [ˈxuljo korˈtasar][1], täisnimega Julio Florencio Cortázar Descotte[2] (26. august 1914 – 12. veebruar 1984) oli Argentina kirjanik.[3]

Julio Cortázar
Julio Cortázar
Sündinud 26. august 1914
Surnud 12. veebruar 1984
Pariis, Prantsusmaa
Puhkepaik Montparnasse'i kalmistu, Pariis
Elukutse kirjanik, tõlkija
Žanr lühijutud, luule, novellid

Ta avaldas jutte varjunime Julio Denis all. Tema teosed sisaldavad enamasti eksperimentaalsust ja mängulisust. Cortázari peetakse Lõuna-Ameerika maagilises realismis üheks tähtsaimaks kirjanikuks.[4] Ta mõjutas tervet kirjanike põlvkonda Ladina-Ameerikas, alustades Mehhikost ja lõpetades Argentinaga. Tema parimad teadaolevad lood on kirjutatud Prantsusmaal, kus ta elas 1951. aastast.[2]

Elulugu Redigeeri

Julio Cortázar sündis argentiinlaste peres 26. augustil 1914 Brüsselis Belgias. Tema isa oli sel ajal seotud diplomaatilise äritegevusega Brüsselis. Kuna Julio Cortázari perekond oli pärit neutraalsest riigist, millel ei olnud mingit seost esimese maailmasõjaga, siis said nad vabalt liigelda läbi Šveitsi Barcelonasse, kus nad elasid üle aasta. Cortázar käis tihti Güelli pargis mängimas ning selle värviline keraamika sööbis tema mällu aastateks, millest ammutas ta ka inspiratsiooni.[4]

Cortázari pere naasis Argentinasse, kui Julio Cortázar oli vaid nelja-aastane. Argentinasse naastes hülgas Julio isa pere ning Julio Cortázar ei näinud teda enam kunagi. Ülejäänud lapsepõlve veetiski ta Buenos Airese lähedal Banfieldis koos ema ja õega, kes oli temast aasta noorem. Oma juttudeks sai ta inspiratsiooni lapsepõlvekodust Banfieldis, kus oli maja ja tagaaed. Ta ise ei pidanud seda aega õnnelikuks, pigem oli see täis kohutavat kurbust.[4]

Julio Cortázar veetis enamuse lapsepõlvest haigena voodis ning sel ajal saigi raamatute lugemine talle väga oluliseks. Tema ema valis raamatuid talle lugemiseks, tutvustades pojale Jules Verne'i loomingut, keda Cortázar seejärel imetles terve oma ülejäänud elu.[4]

Hilisemas elus alustas ta maailma poliitilist ümberkujundamist, hakates avalikult tegutsema vasakpoolsete põhjustega Ladina-Ameerikas, sealhulgas toetas ta avalikult Kuuba revolutsiooni ja Sandinista valitsust Nicaraguas.[4]

Elu Pariisis Redigeeri

1951. aastal avaldas Julio Cortázar vastuseisu Juan Domingo Peróni valitsusele ning emigreerus Prantsusmaale, kus ta elas kuni elupäevade lõpuni. Alates 1952. aastast töötas ta UNESCOs tõlgina. Tema ilukirjandustõlgete hulka kuulusid näiteks Daniel Defoe "Robinson Crusoe" ja ka Edgar Allan Poe teosed.[4]

1953. aastal abiellus Julio argentiinlasest tõlgi Aurora Bernárdezega. Nende kooselu kestis 20 aastat, mille järel nad lahutasid, kuid jäid siiski lähedasteks sõpradeks. Tema teine abielu Kanada kirjaniku Carol Dunlopiga kestis seni, kuni Carol suri 1982. aastal.[5]

Julio Cortázar suri leukeemiasse 1984. aastal Pariisis.[4]

Haridus ja töö Redigeeri

Cortázar käis Escuela Normal de Profesores Mariano Acosta koolis, kus ta õppis õpetajaks.[6] 1932. aastal sai ta algkooliõpetaja kraadi ning 1935. aastal keskkooliõpetaja kraadi. Seejärel astus ta Buenos Airese ülikooli, kuid pidi majandusraskuste tõttu õpingud pooleli jätma.[5] Ta asus tööle Bolívari, Chivilcoy ja Mendoza keskkoolis. Perioodil 1944–1945 oli ta prantsuse kirjanduse professor Cuyo ülikoolis. Julio liitus seal protestiga Juan Peróni vastu ning ta võeti vahi alla. Vanglast vabanedes loobus Cortázar professoriametist ülikoolis ning töötas aastatel 1946–1948 Buenos Aireses kirjastuse tegevjuhina. Vahepeal läbis ta ka eksamid nii õigusteaduses kui ka keelte alal ning töötas seejärel tõlgina.[6]

1951. aastal kolis Julio Cortázar Prantsusmaale Pariisi. 1952. aastast töötas ta UNESCO juures vabakutselise tõlgina. Sealt sai alguse ka tema kirjanikukarjäär.[6]

Teosed Redigeeri

1938. aastal avaldas ta sonette Julio Denise nime all. 1949. aastal ilmus Julio Cortázari näidend "Los Reyes" ('Kuningad'), mis põhines Minotaurose ja Theseuse müüdil.[4]

Julio raamatud olid hispaaniakeelsed ning ta kirjutas nii novelle kui ka romaane. Samuti kirjutas ta luulet, draamat ja mitteilukirjandust. Tema novellide hulka kuulusid näiteks "Bestiaro" (1951), "Final del Juego" (1956), "Las Armas Secretas" (1959).[7] Teosest "Final del juego" on ilmunud 2016. aastal ka eestikeelne versioon "Mängu lõpp" Toledo kirjastuses, mille on tõlkinud Ruth Sepp.[8]

Paul Blackburn tõlkis mitmeid Cortázari novelle inglise keelde. Mõned tema novellid ilmusid ka 1967. aasta ingliskeelses kogumikus "End of the Game and Other Stories". Hiljem sai selle pealkirjaks "Blow-up and Other Stories". Tema novellid sisaldasid tihtipeale hallutsinatsioone ja kinnisideid. Samuti uuris ta reaalsust ja identiteete.[9]

Cortázar kirjutas ka neli romaani. Neist esimene oli "Los Premios" ('Võitjad'), mis ilmus 1960. aastal. Teos räägib sellest, kuidas grupp argentiinlasi võidab piletid luksuskruiisile. Seal võtab maad haiguspuhang ning kõik piletite võitjad pannakse karantiini.[9]

Teine romaan, "Rayuela", ilmus 1963. aastal. Selle 155 peatükist peetakse süžeed kandvaks ainult 56 peatükki. Seda raamatut on võimalik lugeda kahel viisil. Üheks viisiks on lugeda raamatu 56 peatükki järjest ära nii, nagu nad raamatus on. Teiseks viisiks on aga lugeda 56 peatükki koos täiendavate peatükkidega. Seda raamatut peetakse tema kõige eksperimenteerivamaks teoseks, seda nii tema unikaalse struktuuri poolest kui ka muude narratiivtehnikate tõttu.[9]

Romaan "62/Modelo para Armar" ilmus 1968. aastal ja "Libro de Manuel" 1973. aastal.[9]

Kirjaniku tuntumate teoste hulka kuuluv romaan "Historias de cronopios y de famas" ilmus 1962. aastal.[10] Teos on ilmunud ka eesti keeles pealkirjaga "Kronoopide ja faamade lood" 2022. aastal Toledo kirjastuses (tõlkinud Ruth Sepp).[11]

Eesti keeles ilmunud Redigeeri

  • Julio Cortázar "Tseremooniad", tlk Mart Tarmak, Loomingu Raamatukogu 1985.
  • Julio Cortázar "Salarelvad", tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011.
  • Julio Cortázar "Keksumäng", tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2016.
  • Julio Cortázar "Mängu lõpp", tlk Ruth Sepp, Toledo kirjastus 2016.
  • Julio Cortázar "Kronoopide ja faamade lood", tlk Ruth Sepp, Toledo kirjastus 2022.

Viited Redigeeri

  1. ↑ "Julio Cortázar". Amazon.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Julio Cortázar". Goodreads.
  3. ↑ "Julio Cortázar". Encyclopaedia Britannica.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Julio Cortázar". New World Encyclopedia.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Julio Cortázar Papers, 1927-1980". Princeton University Library. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2010.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Petri Liukkonen. "Julio Cortázar (1914–1984)".
  7. ↑ "Julio Cortázar – Belgium 1914–1984".
  8. ↑ Laan, Mari. "Mängu lõpp". Toledo kirjastus. Vaadatud 10.10.2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 "Julio Cortazar: Biography, Short Stories & Poems".
  10. ↑ "Historias de cronopios y de famas". Wikipedia. 02.06.2022. Vaadatud 10.10.2022.
  11. ↑ Laan, Mari. "Kronoopide ja faamade lood". Toledo kirjastus. Vaadatud 10.10.2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Julio_Cortázar&oldid=6295956"