Juhan Laugis

Disambig gray.svg  See artikkel räägib tehnikateadlasest; kohtuniku kohta vaata artiklit Juhan Laugis (kohtunik)

Juhan Laugis (7. märts 1938 Põltsamaa1. november 2010 Tallinn) oli eesti elektrotehnikateadlane. [1] [2]

HariduskäikRedigeeri

Lõpetas 1956 Tallinna Polütehnikumi ning 1961. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna tööstusettevõtete ja -seadmete elektrivarustuse erialal.[1], [2]

Sai 1970. aastal Leningradi Elektrotehnikainstituudis tehnikateaduste kandidaadi kraadi. Kaitses 1987. aastal Moskva Energeetika Instituudis väitekirja "Разработка новых видов электрооборудования для гибково автоматизированнава литеиново производства" ja sai tehnikateaduste doktori kraadi.

Täiendas end Karl-Marx-Stadti tehnikakõrgkoolis 19721973, Schleswig-Holsteini majandusakadeemia juhtimisseminaril 1989 ja Chemnitzi tehnikaülikoolis 1992.[1] Kuulus üliõpilasseltsi Liivika.

TöökäikRedigeeri

Ta töötas aastatel 19601962 projekteerimisinstituudis Kommunaalprojekt tehnik- ja insener-elektrikuna ning 19621964 Tallinna Elavhõbealaldajate Tehases insener-konstruktorina.[1]

1964. aastast töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis: aastatel 19641970 oli tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri vanemõpetaja, 19701987 dotsent elektriajamite kateedris, 19751980 ja 19891992 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli sama kateedri juhataja ning 19871992 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli professor. Aastatel 19922010 oli ta elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi juhataja, õppetooli juhataja ning elektriajamite ja elektrivarustuse professor.[1]

Ta oli TTÜ nõukogu ja energeetikateaduskonna nõukogu liige.

TeadustööRedigeeri

Tema teadustöö põhisuunad olid tööstuslik magnetohüdrodünaamiliste ja kulgmootorseadmete loomine, elektriajamite teooria ning asünkroonmootorite sagedusjuhtimine.[3]

Teadus- ja arendustöö tulemuste juurutamine.Redigeeri

J. Laugise osavõtul ja juhtimisel leiutati, arendati ja ehitati Tallinna Tehnikaülikoolis lineaarajameid, uudseid magnetohüdrodünaamilisi pumpasid ja nende pumpadega varustatud innovatiivseid roboteid sulametalli (magneesium, alumiinium) doseerimiseks valuvormidesse. Loodud lineaarajamite baasil automatiseeriti tööstuse röntkenkontrolli laboreid. Teadus-ja arendustöö tulemused juurutati kõigepealt NSVL lennuki- ja autotööstuses.

Käivitas koostööprojekte Eesti, Venemaa, Kasahstani, Läti, Leedu, Saksamaa ja Soome edukate ettevõtetega, et toodete valmistamisel ja valmistamise automatiseerimisel võeti kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis saadud teadus- ja arendustöö tulemusi.

Tema eestvedamisel andsid Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi töötajad märkimisväärse panuse Eesti teadusmahuka ettevõtluse arendamisse.

Näiteks Tallinnas sõitis kuni 29 (moderniseeritud) trammi instituudis loodud uudsete elektrooniliste juhtimissüsteemidega ja veoajamitega. Firma Estel Elektro jaoks loodi võimsad transistoritega toitemuundurid.

TeoseidRedigeeri

Avaldas üle 150 publikatsiooni, sh 4 raamatut, ja sai üle 20 autoritunnistuse.[3]

Muu teadusega seotud tegevusRedigeeri

  • 19951998 ajakirja Baltic Electrical Engeneering Review toimetaja
  • 20022004 konverentsi EPE-PEMC 2004 korralduskomitee liige
  • rahvusvaheliste konverentside korralduskomitee liige:
    • 2004 "Automation and Control Technologies" (Leedu)
    • 2005 "Unconventional Electromechanical and Electrical Systems UEES" (Ukraina)
    • 2005 "The 13th International Scientific-technical Conference "Alternating current electrical drives, ACED 05" (Venemaa)
    • 2005 4th International Workshop Compatibility in Power Electronics, CPE 2005 (Poola)
    • 2006 BEC (Tallinn)

LiikmesusRedigeeri

  • Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi aseesimees[1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Juhan Laugis on maetud Tallinna Metsakalmistule.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008. Lk 185-186
  2. 2,0 2,1 Juhan Laugis. Tallinn: TTÜ elektrotehnika instituut, 2013
  3. 3,0 3,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. Lk 305

VälislingidRedigeeri