Joosep Toots

kirjandustegelane

Joosep Toots on üks Oskar Lutsu Paunvere-jutustuste sarja peategelastest. Oskar Lutsule oli jutustuste kirjutamisel Joosep Tootsi prototüübiks koolivend Voldemar Tootson (1885–1920), kellega nad õppisid koos Palamuse kihelkonnakoolis aastatel 1897–1899.

Tegelase kirjeldusRedigeeri

"Kevades" kujutatakse Tootsi rahutu, palju ja valimatult lugeva ning pidevalt koerusi tegeva poisina, kes satub sageli pahuksisse kehtivate reeglitega. Toots on pidevalt sündmuste keskpunktis ja satub seetõttu sekeldustesse. Kuid mõni tühine karistus ei võta Tootsilt julgust ega ettevõtlikkust. Üks tema põhioponente jutustuses on karmide kasvatusmeetoditega köster Julk-Jüri, samas kui kooliõpetaja Laur saavutab leebusega Tootsi puhul märksa enam.

Tootsi elukohaks oli Ülesoo talu, mida ta "Suves" kaasajastama asub. Just Tootsile keskenduvas "Suves" saab temast "Kevades" pigem Arno Talile lähedasena kujutatud Raja Teele kosilane, kellena ta konkureerib Jorh Adniel Kiirega. Mõningasele edevusele vaatamata kujutatakse kahe teose vahepeal Venemaal mõisavalitsejana töötanud Tootsi tõsiseltvõetava põllumehena, vastandina käsitöölisest Kiirele, kes füüsilise tööga toime ei tule ning on elus pigem ebapraktiline. Samuti on "Suvest" alates kellamees Lible pigem Tootsi kui Arno sõber, sest Arno elas ja õppis Tartus. "Tootsi pulmas" Teele ja Toots abielluvadki, kuid asuvad peagi elama lahus - Toots kodutalus Ülesool, Teele aga oma kodus Raja talus, kuna Ülesool on Teelel jalus Tootsi vanemad ning noorperenaisel pole seal mingit rakendust ega asu.

Kui Toots läheb ilmasõtta, naaseb Teele Ülesoole ning korraldab taluelu. Toots leiab naastes eest korrastatud kodu. Tootsi vanemad on vahepeal surnud. Teelega elatakse edaspidi rahulikus kooselus, ehkki Luts kirjeldab, nagu oleks abielupaaril puudu lähedusest ning Toots on pärast sõjateid muutunud osavõtmatuks, mõtlikuks, aeglaseks, temast on kadunud endisaegne pealehakkamine ja särts.

Tootsi tegelaskuju filmis ja teatrisRedigeeri

Lutsu jutustuste ainetel valminud filmides "Kevade" (1969), "Suvi" (1976) ja "Sügis" (1990) (kõigi režissöör Arvo Kruusement) mängis Joosep Tootsi Aare Laanemets.

1930. aastal valmis Eestis film "Vahva sõdur Joosep Toots" (režissöör Theodor Luts), mis pole aga säilinud. Selles mängis Tootsi Arnold Vaino.[1]

Eesti teatrilukku läks Joosep Tootsina esimeses "Kevade" lavastuses (1937, Eesti Draamateater) legendaarne Eesti näitlejanna Mari Möldre[2][3], kes esines juba aastaid enne seda omakirjutatud estraadisketšidega "Joosep Tootsi vested"[4]. 1936. aastal pidas Möldre raadios Joosep Tootsina fašismivastase kõne, mistõttu sai sisekaitseülemalt pooleks aastaks raadiokeelu, kuulajatelt aga 67 toetavat kirja.

Eesti teatrites on "Kevadet" lavastatud 11 korral (sõnalavastused) ning nendes on eri aegadel mänginud Tootsi ka Ruut Tarmo, Alfred Mering, Karl Kalkun, Jaanus Orgulas, Mikk Mikiver, Ago Anderson, Andrus Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Tanel Ingi.[5]

Eesti Draamateatris 1954. aastal lavastatud "Kevade" põhjal, kus väga menukalt mängis Tootsi Jaanus Orgulas ja Kiirt Ervin Abel, kirjutas Romulus Tiitus kahele tegelaskujule estraadikava “Terekest kah!” ja seejärel kava "Oh sa issand!". Eesti Filharmoonia sildi all anti tihtipeale kaks etendust päevas. Kahe kavaga kokku naerutasid ja hullutasid Toots ja Kiir eesti rahvast kümne aasta jooksul ligi tuhat korda.[6]

"Suvi" esietendus Eesti Draamateatris 1937. aastal, selles mängis Tootsi Johannes Kaljola. Hiljem on "Suvi" Eesti lavadele toodud veel viiel korral ning Joosep Tootsi rollis on laval olnud Jaanus Orgulas, Karl Kalkun, Enn Kose, Aivar Tommingas, Karol Kuntsel.

"Sügise" lavastuses mängis 1939. aastal Tallinna Töölisteatris Tootsi Jussi (Johannes) Romot. Eestis on kuuel korral lavastatud ka "Tootsi pulma", kus Tootsideks on kehastunud Jussi Romot, Johannes Kaljula, Jaanus Orgulas, Karl Kalkun, aga ka Tõnu Miller ja Paul Kilgas.[5]

Telelavastuses "Pildikesi Paunverest" (1986) oli Tootsi rollis Evald Hermaküla.

Paunvere tegelased on jõudnud lavale ka lavastustes "Huntluts" (2010, Mati Unt), kus Tootsiks kehastus Hannes Kaljujärv ja "Paunvere poiste igavene kevade" (2018, Urmas Lennuk), kus samas rollis oli Margus Grosnõi.[7]

MuudRedigeeri

Kirjanik Mihkel Mutt on nimetanud Tootsi üheks Eesti kirjanduse tuntumatest triksteritest, kes lisaks vempudele on ka uudse põllumajandustehnoloogia maaletooja.

Tootsi järgi on viimastel aastatel hakatud nimetama käitumisraskustega õpilaste klasse Tootsi klassideks. Tema "aianduseksperimendi" eeskujul, mille käigus ta külvas Julk-Jüri aeda kättemaksuks karistuste eest eri taimede seemneid segiläbi, kutsutakse sarnaseid aiandusmeetodeid "Tootsi peenraks". Tootsiga seoses on levinud ka fraasid "Tootsi taskud", "Tootsi maakera" ja "Tamasseri raud".

ViitedRedigeeri