Enn Kose (sündinud 26. juulil 1939 Tartus) on eesti näitleja ja teatrijuht (Ugala teatri direktor, 1973–2000).[1]

Haridus muuda

Töökohad muuda

  • 1960–1963 tisler
  • 1963–1973 Ugala näitleja
  • 1973–2000 Ugala direktor
  • 2000–2009 Ugala majandusjuht

Rollid Ugalas muuda

1962–1963

  • Kajakad saadavad (Jonis Kalvis)
  • Tanja (Tšapajev)

1963–1964

  • Münchhauseni kosjad (kürasiir)
  • Katrina (Ilmar Välbe)
  • Tõrksa taltsutus (Lucentio)

1964–1965

  • Inimesed valges (Leo Kulmar)
  • Kuu on loojunud (leitnant Tonder)
  • Noorukid omapead (Rain)

1965–1966

  • Äripäev (mõisavalitseja Pürjel)
  • Kasuema (Aadu)
  • Kõik oleneb meist (Mati Kolper)
  • Kippari unerohi (arst)

1966–1967

  • Puhu, tuul! (Gatinš)
  • Pulmad kogu Euroopale (Juri Sedõhh)
  • Mees on mees (Galy Gay)

1967–1968

  • Kõige lühem öö (Kostja)
  • Kakskümmend aastat hiljem (Sashka)
  • Vajatakse valetajat (Todoros Parlas)

1968–1969

  • Mis kõik ei juhtu! (Kalju Karu)
  • Suvi (Joosep Toots)
  • Armastus, dzhäss ja kurat (Julius)

1969–1970

  • Madalrõhkkond (Ivar Koskel)
  • Homsed tähed (vastuluureülema abi)
  • See on minu naine! (Leonel Morano)

1970–1971

  • Kajakas (Jevgeni Dorn)

1971–1972

  • Metsade taga (Marcus Hubbard)
  • Viirastused (Vaino)

1972–1973

  • Kes päästab külapoisi? (Albert Gobb)
  • Võõrastemaja perenaine (krahv d`Albafiorita)
  • Mowgli (jahimees Buldeo)
  • Tormihoiatus (kapten Herman Kruuse)

1973–1974

  • Sepp, raha ja tähed (sepp)

1975–1976

  • Kaluri poeg (Oskars)

1977–1978

  • Keegi ei tahtnud surra (Juozapas)

1978–1979

  • Uusaastaöö (Ernst Hunt)

1979–1980

  • Lunastus (Mäger)
  • UFOd (restorani külastaja)

1981–1982

  • Suveõhtu valss (helilooja Oskar Merikanto)

1982–1983

  • Jason (Navickas; paks mees)

1983–1984

  • Mare ja ta poeg (paks toomhärra)
  • Diletantide teekond (sadarmipolkovnik von Müfling)
  • Pikk päevatee kaob öösse (James Tyrone)

1984–1985

  • Vennad Lautensackid (Manfred Proell)
  • Vana Toomas (Edgar Hõbemägi)

1985–1986

  • Üle läve (militsionäär)
  • Tuled sa tagasi? (Georg Hain)
  • Kuldrannake (Karl von Mensenkamff)

1986–1987

  • Hommikusöök tundmatutega (kaabuga mees)
  • Häda mõistuse pärast (vürst Tugohhovski)

1987–1988

  • Side (Hans Ilves)

1988–1989

  • Igal sõnnil omad sarved (vallavanem)
  • Becket ehk Jumala au (Yorki piiskop)

1992–1993

  • Nukitsamees (vanamees)
  • Equus (Harry Dalton)
  • Helisev muusika (admiral von Schreiber)

1993–1994

  • Armunud lõvi (Jesse)
  • Kolmekrooniooper (Kala)

1994–1995

  • Kolm päeva parun von Münchauseni elust (kohtunik)

1996–1997

  • Kosjasõit (vallavanem Volmer Vomm)

1997–1998

  • Loojang (kõrtsiomanik Rjabtsov)

2000–2001

  • Mardileib (piiskop Henricus)

2001–2002

  • Unistus Mallorcast (Jöns Bier)
  • Kevade (igavene juut)
  • Deemon ja ingel (reb Alter Vishkover)

2002–2003

  • Niskamäe kired (Juhani)
  • Neetud talu (Äksi Aadu)
  • Toomas Nipernaadi (Siimon Vaa)

2004–2005

  • Aarete saar (Billy Bones)

2006–2007

  • Keisri hull (kohtunik)

2008–2009

  • Artur Rinne (ärituus Kroon; Mayer)

Tunnustus muuda

Isiklik muuda

Enn Kose on abielus Elgi Kosega. Neil on kaks last.

Tema õde Ester Kallakas on siiani ainus naisprefekt Eestis.[3]

Viited muuda

  1. Haav, Margus. Enn Kose: teatris peab kogu aeg tippvormis olema. Sakala, 19. juuni 2009.
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19959
  3. Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio. Eesti Teatriliit. 2012. Lk 117.