Ruut Tarmo
Ruut Tarmo (1935. aastani Harald Rudolf Klein; 26. aprill 1896 Tartu – 28. jaanuar 1967 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.
Karjääri alustas ta oma sünnilinnas Tartus juba 1912. aastal. 1914. aastast töötas Vanemuises. Sealt sattus ta ka maailmalavadele (sealhulgas vähemalt kahel korral Londoni lavadele koos Ants Eskolaga). Seejärel tegutses Tarmo ka Estonia teatris ja Draamateatris. 1927. aastal tegi ta filmidebüüdi, kui esines Theodor Lutsu tummfilmis "Noored kotkad".
Ruut Tarmo arreteeriti Nõukogude okupatsiooni ajal 21. novembril 1951[1] ning mõisteti vangi koos paljude teiste artistide ja intellektuaalidega. Pärast vabanemist 28. jaanuaril 1955 oli tal keelatud lavale naasta, kuid peagi see keeld muutus. Juba 1955. aastal osales ta lühikomöödias "Värav nr. 2".
Ruut Tarmo mängis laval kuni surmani 1967. aastal.
Tunnustus muuda
Mälestuse jäädvustamine muuda
- 1971. aastal kirjutas tema abikaasa Mari Möldre temast raamatu "Ruut Tarmo", mille avaldas kirjastus Eesti Raamat.
- 2010. aastal toodi Eesti Draamateatris lavale lavastus "Mari ja Ruut", kus oli juttu abielupaari vangistusest.
Isiklikku muuda
Ta oli 157 cm pikk. Tema abikaasa oli 1926. aastast Mari Möldre, tütar Lia Tarmo (1923–1996). Isa poolt oli ta osaliselt baltisaksa päritolu.
Viited muuda
- ↑ ""Suur Eesti armastuslugu: Mari Möldre ja Ruut Tarmo mõisteti süüdistatuna "nõukogude tegelikkuse laimamises" kümneks aastaks vanglasse" Delfi, 1. märts 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2017. Vaadatud 1. märtsil 2017.
Välislingid muuda
- Ruut Tarmo andmekogus IMDb (inglise)
- "Jäljed", Tallinna TV, 26. november 2011