Sügis (Luts)

Oskar Lutsu romaan

"Sügis I ja II" on Oskar Lutsu lühiromaan Tootsi-lugude sarjast. Sellele eelnesid "Kevade", "Suvi", "Tootsi pulm" ja "Argipäev". "Sügise" esimene osa ilmus 1938. aastal, teine osa raamatuna aga alles 1988. aastal (aasta varem ilmus teine osa ajakirjas Looming, osa sellest avaldas Luts küll juba Saksa okupatsiooni ajal ajalehtedes järjejutuna).

Varasematest teostest tuttavad tegelased on "Sügises" jõudnud kuldsesse keskikka ja leidnud elus oma koha. Süžeeliine kuigi palju pole ja kohtumised tuttavate tegelastega on fragmentaarsemad.

Lõppenud on Vabadussõda. Joosep Toots on edukas talupidaja. Ta on abielus Raja Teelega, kes on Tootsi viibimise ajal I maailmasõjas ning sellele järgnenud Vabadussõjas viinud ühise kodu, Ülesoo talu, laitmatusse korda. Teele juhtimisel on Ülesoole kerkinud uus elumaja. Toots leiab korda seatud talu eest, kui sõjast naaseb. Abielu on õnnelik, Tootside peresse on sündinud poeg Leksi. Ometi tunneb Teele vahel, et abikaasa norutab liigselt ning abielus võiks olla rohkem särtsu ja rõõmu. Samal ajal on sõjas saadud vigastused mõjutanud Tootsi meeleolu. Ta on muutunud elu suhtes võrreldes noorusajaga märksa passiivsemaks ning kaebab kehva tervise üle. Kui Teelel vahel kodusest elust villand saab, siis veedab ta mõne päeva oma sünnikodus, Raja talus.

Raja talus täidab perenaise kohuseid Teele noorem õde Liide, kuna vanaperenaine, Teele ja Liide ema, on surnud. Teele muretseb, et Liide kipub vanatüdrukuks jääma. Hiljem kosib Liide endale naiseks koolivend Tõnisson, kes on samuti pidanud pikka poissmehepõlve. Tõnisson on samuti käinud Vabadussõjas ning saanud seal mitmeid tervisekahjustusi. Ta on järsu ütlemisega ja sageli pahur ega tule kehvema ilmaga voodistki välja, kaevates luuvalu. Ometi on Tõnisson samuti rikas taluperemees, kes murrab tööd ja on kõigiti lugupeetud paunverelane.

Ka rätsepmeister Kiir elab endiselt Paunveres koos oma vanemate ning noorema vennaga. Keskmine vend Viktor on Vabadussõjas hukkunud. Kiir on abielus Juuli Vispeliga. Kiir leiab, et tal on õigus sõjas hukkunud venna Viktori eest asunikutalu saada. Plaan ei õnnestu ka pärast Tallinnas käimist ning olukorra üle sealsetele ametnikele kurtmist. Kiir ostab seepeale Paunvere lähedale Nõve asundusse talu, nimega Pihlaka. Ta tahab alaväärsust tundes tõestada paunverelastele, et on samuti väärt olema taluperemees oma edukate koolivendade kõrval. Kiir ei tule talupidamisega toime. Ka abielu on igas mõttes õnnetu: Kiir nõuab abikaasalt rohkem, kui too pakkuda suudab ning heidab talle ette kõikmõeldavaid vajakajäämisi paari igapäevaelus. Juuli pole ka rasestunud ja rätsep on lapse eostanud hoopis oma naiseõele Maalile. Maali laps sünnib surnult. Ka on Kiir tahtmatult tapnud ühe vaese talumehe, nõudes, et ta külmal külateel lahti riietuks (tõestamaks, et tal pole taparelva, mille omamises Kiir meest kahtlustab). Mees haigestub kopsupõletikku ja sureb. Kiirele oma laitmatus korras majapidamise müünud talunik Paavel on vahepeal linna kolinud, kuid ihkab tagasi maale. Ta rendib teose lõpus Teele sünnitalu Raja, mida ta pidama asub.

Lahenduse saab ka Arno Tali dramaatiline armastuslugu linnatüdruku Virvega, keda kirjanik mainib juba "Suves". Arno tunnistab, et vajab elult sügavamaid elamusi, kui saab pakkuda suhe lõbujanulise Virvega. Arno ei suuda samal ka Virvest lahti lasta. Pärast pöördelisi sündmusi on Arno sunnitud enesele tunnistama, et säärane suhe on koormaks mõlemale ning nende teed peavad lahku minema. Ta tõdeb, et Virve pole väärt nii suurt südamevalu ja mõttetööd, nagu ta on pidanud aegade jooksul omal nahal läbi elama.

"Sügis" on Lutsu viimane pilguheit Tootsi-lugudest tuttavate tegelaste ellu. 1994. aastal Oskar Lutsu nime all kirjastuses Ilmamaa ilmunud "Talve" autorsuse suhtes on avaldatud tõsiseid kahtlusi.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Signe Pärt "Oskar viskas Lutsu" Äripäev, 30.11.2004