Voldemar Tootson
Voldemar Tootson (17. veebruar 1885 Raadivere küla – 20. märts 1920 Kurski kubermang, Nazdratševo) oli kirjandusliku tegelase Joosep Tootsi prototüüp. Kaasaegsete meenutuste kohaselt olevat Voldemar Tootson lubanud Oskar Lutsule algul kere peale anda, kui kuulis, et kirjanik on ta “Kevadesse” ulaka ja vembulembelise Tootsina sisse kirjutanud.[1] Lõpuks oli ta asjaga päri, aga mainis, et "teiste koerustükke on ta (Luts) rohkesti minu kaela ajanud.“[2]
Elukäik muuda
Tootson õppis Palamuse koolis aastatel 1897–1899 koos Oskar Lutsuga. Noorukina oli ta väga elavaloomuline, rahutu vaimuga ning alati tegutsev ja kõige vastu huvi tundev. Iseloomult oli ta väga energiline, töös väga kohusetruu.[3] Kärksi loomakasvatuse koolis omandas Tootson loomavelskri ning aastatel 1900-1903 Poltaava Põllumajanduskoolis õppides karjakasvatuse velskri kutse.
1906. aastal asus Tootson elama Raadivere külla Mäeotsa tallu, kui selles tema isatalus valmis uus maja. 1909. aastal võttis ta vastu teenistuskoha Peri mõisas Põlva kihelkonnas ning 1914. aastal töötas ta Väike-Ulila mõisas. Vahepealsetel aastatel töötas mees Venemaal, kus võttis ka naise.
Tal oli mitmeid häid kavatsusi kodutalu ülesehitamiseks ning karjamajanduse parandamiseks. Kehv finantsolukord, vanematepoolne vanadest tavadest kinnihoidmine ning noore mehe sulaslik seisus isatalus tegid õppinud põllumehel hinge täis ning ta asus 1915. aastal taas tööle Venemaal, kus oli ametis põllumajandusalal erinevates Venemaa paikades. Voldemar Tootsonil olid paljudes küsimustes välja kujunenud kindlad seisukohad, millest ta ei taganenud. Seetõttu pidi ta sageli töökohti vahetama.[3]
Surm muuda
1920. aasta märtsikuus, olles oma abilisega Kamenevo küla lähedal loomi ravimas, käisid nad perekonnas, kus oli tüüfusehaigeid. Voldemar sai nakkuse ja jäi raskelt haigeks. Haigus kestis üheksa päeva ning põhjustas Voldemar Tootsoni surma 20. märtsil 1920. aastal, kui ta oli kõigest 35-aastane.[3]
Pere muuda
Aastal 1911 abiellus ta Marfa Jevdokimovaga, kellega tal oli neli last, kuid esimene laps (tütar) ja viimane laps (poeg) surid väiksena. Tootsoni poja nimi oli Aleksander ja tütre nimi Maria. 1925. aastal, kui Mäeotsa talu vanapererahvas oli surnud, saabus Voldemar Tootsoni pere Venemaalt Eestisse ja jäi tema isatalusse elama.[3] Tema naine Marfa ja tütar Maria elasid talus surmani. Maria Tootson (suri 1990. aastal) andis 1963. aastal Palamusel Eesti Raadiole intervjuu oletatavate Kevade prototüüpide kohta.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Tootson ja Pärtelpoeg – Joosep Tootsi ja Raja Teele algkujud. Vooremaa, 09.10.2010. Vaadatud 25.12.2022.
- ↑ „Kevade“ ja "Suve" tegelased ja nende algkujud ..... Eesti Naine, 10.10.2016. Vaadatud 25.12.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Voldemar Tootson ja tema pere. Palamuse muuseum. Vaadatud 25.12.2022.
Välislingid muuda
- Foto Voldemar Tootsonist. Palamuse Muuseum.
- Voldemar Tootsoni abikaasa Marfa Tootsonite talu trepil. ajapaik.ee
- Voldemar Tootsoni tütar Maria Tootson, Joosep Tootsi osatäitja Aare Laanemets, Raja Teele osatäitja Riina Hein Palamusel. Eesti filmi andmebaas.
- Kodumaale Tagasipöördumise Eest, 4 november 1957. DIGAR.
- „Kevade“ ja "Suve" tegelased ja nende algkujud: Tootsi prototüüp leidis naise Venemaalt, Teele prototüüp kolis Austraaliasse. Eesti Naine, 10.10.2016.