Jalapeno
|
See artikkel räägib viljast; paprikasordi kohta vaata artiklit Jalapeño |
Jalapeno ehk Jalapa paprika [1] (hispaania jalapeño [halap'enjo]) on hariliku paprika kibedaviljalise sordi 'Jalapeño' vili.
Päritolu ja kasvatamine muuda
Jalapeno on pärit Mehhikost. Sordile andis nime Veracruzi osariigi linn Xalapa, kus seda traditsiooniliselt kasvatati, kuid praegu enam kaubanduslikus koguses ei viljelda. Mehhikos kasvatatakse jalapenot umbes 160 ruutkilomeetril, eelkõige Veracruzi osariigi põhjaosas Papaloapani jõe ümbruses ning Chihuahua osariigis Deliciase piirkonnas, vähem ka Jalisco, Nayariti, Sonora, Sinaloa ja Chiapase osariigis.
Mehhikos kasutatakse jalapeno kohta ka nimetusi huachinango ja chile gordo. Jalapenoga sarnaneb cuaresmeño, mille seemned on sama piprased, kuid viljaliha on mahedamaitseline.
Mehhikos kasvatatavast jalapenost umbes 60 protsenti konserveeritakse, 20 protsenti müüakse värskelt ja 20 protsenti tehakse chipotle'ks. Suur osa saagist eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse.
Jalapenot kasvatatakse ka Texases ja New Mexicos, kokku umbes 22 ruutkilomeetril.
Jalapeno kasvab hästi ka Eestis. Taime saab kasvatada samal viisil nagu harilikku paprikat. Viljad on suhteliselt mahedamaitselised.
Välimus ja omadused muuda
Jalapeno on keskmise suurusega terava piprase maitsega tšillipipar.
'Jalapeño' taim on rohttaim, mis kasvab 60–90 cm (harvem kuni 120 cm) kõrguseks. Tal on püstine puitunud vars, millest hargnevad peenemad oksad. Lehed on tumerohelised, umbes 7,5 cm pikkused ja 5 cm laiused.[2]
Taime õied on enamasti valged, kuid on ka violetjate õitega teisendeid. Viljad on rippuvad. Vili valmib 70–80 päevaga. Vili on paljuseemneline kolmekambriline ebamari. Küps vili on 5–9 cm pikkune ja umbes 2 cm läbimõõduga. Üks taim võib anda umbes 30 vilja, väga heades tingimustes ka üle 120 vilja. Toored viljad on tavaliselt tumerohelised, kuid on ka teisendeid, mille viljad on tumevioletsed, mustad või valged. Küpsedes värvuvad viljad alati erkpunaseks. Vili on mahlane ja paksu viljalihaga. Küpsemise käigus tekivad viljadele pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod, mida peetakse Mehhikos tihti kvaliteedi märgiks. Vili on erinevalt paljudest teistest tšillipipardest ümaratipuline. Tavaliselt korjatakse viljad rohelisena, kuid mõnikord lastakse ka lõpuni valmida.
Aretatud on mitmesuguseid teisendeid, sealhulgas mahedamaitselise viljaga, suureviljalisi ja varajasi ning violetse, kollase või oranži viljaga variante.
Terava maitse annab viljale kapsaitsiin, mis tekitab limaskestaga kokku puutudes põletava tunde.
Tšillipiparde kangust iseloomustava Scoville'i skaala järgi on jalapeno piprasus 3500–8000 ühikut. See tähendab, et piprasus on tuntav isegi sellises segus, millest jalapeno moodustab 1/8000. Teda peetakse küll kangeks, aga näiteks habanero-pipra teravus samal skaalal on kuni 580 000.
Kasutamine muuda
Kapsaitsiin on aine, mis parandab seedimist, võib hävitada sooleparasiite ning ennetada maohaavu. See suurendab ka higieritust, mis aitab kuumas kliimas kaasa termoregulatsioonile. Seda on kasutatud ka valuvaigistina, sealhulgas salvide ja plaastrite kujul. Salv leevendab psoriaasivaevusi.
Seda kasutatakse ka pihustatava enesekaitsegaasi tootmiseks.
Jalapenomahlaga on ravitud allergiaid ja veresoonkonna haigusi.
Jalapeno on tex-mex-köögis populaarne lisand. Seda süüakse toorelt, marineeritakse tervelt või viilutatuna või suitsutatakse (chipotle). Pipardest valmistatakse nii soolaseid kui ka magusaid keediseid. Et viljal on suhteliselt paks ja mahlane viljaliha, kasutatakse kuivatamist säilitusviisina harva.
Toorest jalapenost tehakse salsat, seda lisatakse kastmetele või salatitele. Seda purustatakse ka jookide hulka. Nacho'dega võidakse süüa nii tooreid kui ka marineeritud jalapenosid.
Vilju süüakse täidetuna liha, kala või juustuga. Sageli neid paneeritakse ja frititakse.
Texases Laredos korraldatakse alates 1978. aastast jalapenofestivale. Mehhikos peetud 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste maskott oli vuntside ja sombreeroga jalapeno.
Vilja koostis muuda
100 grammi jalapeno energiasisaldus on 29 kcal. Toitainete sisaldus on järgnevas tabelis.[3]
| Vesi | 91,69 g |
| Valgud | 0,91 g |
| Rasvad | 0,37 g |
| Süsivesikud | 6,50 g |
| Kiudained | 2,8 g |
| Suhkrud | 4,12 g |
| Kaltsium | 12 mg |
| Raud | 0,25 mg |
| Magneesium | 15 mg |
| Fosfor | 26 mg |
| Kaalium | 248 mg |
| Naatrium | 3 mg |
| Tsink | 0,14 mg |
| C-vitamiin | 118,6 mg |
| B1-vitamiin | 0,040 mg |
| B2-vitamiin | 0,070 mg |
| B3-vitamiin | 1,280 mg |
| B6-vitamiin | 0,419 mg |
| Folaat | 27 mcg DFE |
| A-vitamiin | 54 mcg RAE |
| A-vitamiin | 1078 IU |
| E-vitamiin | 3,58 mg |
| K-vitamiin | 18,5 µg |
Viited muuda
- ↑ Eesti õigekeelsussõnaraamat
- ↑ Pepper Profile: Jalapeño
- ↑ "USDA National Nutrient Database". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2014. Vaadatud 29. märtsil 2012.