Higistamine

Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.

Higipiisad nahal

Higinäärmed on kõigil imetajatel. Higi hulk sõltub füüsilisest või vaimsest tegevusest, ümbritsevast temperatuurist ning riietest, mida me kanname. Toatemperatuuril ja tavaolukorras, kui inimese kehale ei ole suunatud pingeid ega tegevusi, eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ning kestva füüsilise tegevuse korral suureneda 10–12 liitrini ööpäevas, mis omakorda hakkab mõjutama organismi veesisaldust. Higistamiseks ei ole vaja täiendavat energiat ehk saunas käik või kuum vann ei kuluta energiat, vaid keha kaotab vedelikku. Et organism ennast hästi tunneks ning ei tekiks terviseprobleeme, on väga oluline kaotatud vedelik esimesel võimalusel tagasi juua. Ülekaaluliste inimeste puhul on keha ümber soojendav kiht, mis suurendab higistamist. Mida suurem on rasvamass kehas, seda vähem on kehas vett.

Higi

Higis on 98–99% vett ning väikestes kogustes elektrolüüte, lämmastikuühendeid, lenduvaid rasvhappeid ja teisi aineid. Higierituse peamine ülesanne on termoregulatsioon, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Tänu higistamisele on inimese nahk puhas ja elastne. Väga oluline on ennast pesta, kuna äsja eritunud higi on küll ilma lõhnata vedelik, kuid ebameeldiv lõhn tekib, kui naha pinnal elunevad bakterid hakkavad apokriinssete higinäärmete toodetud higis sisalduvaid aineid lagundama. Seega on väga oluline pestes pöörata tähelepanu kaenlaalustele, pea- ja kubeme piirkonnale.

Kuidas kontrollida higistamist

Kõige rohkem higistame soojadel aastaaegadel, mis on enamikule inimestele suureks katsumuseks. Kuigi higistamine on organismi normaalne reaktsioon kuumusele või külmale, saab seda vältida või vähendada mitme meetodiga. Esiteks on väga oluline õige riiete valik. Liigse higistamise ärahoidmiseks peaksime vältima sünteetiliste riietusesemete kandmist. Sünteetilised riided lasevad õhku halvasti läbi, mille tulemusena tekib nii öelda kasvuhoone efekt ning higistamine suureneb. Lisaks on väga oluline on end iga päev regulaarselt pesta, kasutades seepi või mõnda muud antibakteriaalset pesuvahendit.

Higistamine spordis

Higistamine treeningul on normaalne ega sõltu meie tahtest. Populaarsemateks spordialadeks on erinevad poksiliigid, pallimängud ning samuti erinevad aeroobsed treeningud. Pärast pikka ja rasket treeningut on tavaline, et higiga kaob ka mõni kilo kehakaalust. Aktiivsete treeningute järele tunnevad vajadust sageli inimesed, kes on terve päeva kontoris paigal istunud ning kelle keha vajab liikumist.

Liigne higistamine

 Pikemalt artiklis Hüperhidroos

Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Leevendamiseks aitavad sagedased hommikused jahedad dušid. Kui aga liigne higistamine esineb üle kogu keha, võib arst määrata tablette. Samuti aitab kaltsiumi tarbimine. Pideva käte, jalgade või kaenlaaluste higistamise korral on kasulik kasutada vastavaid alkoholi sisaldavaid lahuseid või antiperspirante.