Valuvaigisti
Valuvaigistid ehk analgeetikumid (analgeticum; remedium analgeticum) on rühm ravimeid, mille ülesanne on leevendada valuaistingut või see kõrvaldada, ideaalis mõjutamata muid funktsioone[1].
Kuid puhtalt ainult valu vaigistava toimega ravimeid pole 2010. aasta seisuga olemas[viide?]. Kõigil valuvaigistitel esineb veel mingi soovimatu kõrvaltoime – alates mao limaskesta ärritavast toimest (näiteks aspiriin) kuni hingamiskeskust pärssiva toimeni (näiteks morfiin)[viide?].
Valuvaigisteid võib jaotada mitmeti. Näiteks:
1. Toimetugevuse järgi:
- Nõrga toimega valuvaigistid. Nende hulka kuuluvad mitteopiaatsed valuvaigistid, näiteks ibuprofeen, paratsetamool.
- Mõõduka tugevusega valuvaigistid. Nende hulka võib liigitada nõrga toimega opioidid, näiteks tramadool, kodeiin.
- Tugeva toimega valuvaigistid. Nende hulka kuuluvad tugeva toimega opioidid, näiteks metadoon, morfiin.
2. Saamisallika järgi:
- Looduslikud alkaloidid – morfiin, kodeiin
- Poolsünteetilised alkaloidid – heroiin.
- Sünteetilised alkaloidid – promedool.
ATC koodid
muudaMaailma Terviseorganisatsiooni välja antav rahvusvaheline raviainete põhine statistiline identifikaator humaanmeditsiini (humaan-ATC süsteem) ja loomameditsiini (veterinaar-ATC süsteem) tarvis klassifitseerib valuvaigistid toime alusel närvisüsteemile terapeutilise tasandiga N02 – analgeetikumid.
Termin
muudaValuvaigisti on valu leevendamiseks või eemaldamiseks kasutatav ravim. (Meditsiinisõnastik, 2004)[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Georg Kingisepp. Farmakoloogia. Tallinn, 1963, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 140
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 821:2004.
Allikad
muuda- Kirsikka Kurg, Miks valuvaigistid mõjuvad naistele paremini?, 22. august 2011
- Eesti veest leiti valuvaigistit, otsima hakatakse ka teisi aineid, 28. veebruar 2015