Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tehnika mõistest; kokanduse mõiste kohta vaata artiklit Frittimine (kokandus).

Frittimine on glasuuride ja emailide valmistamise esimene etapp, mille käigus pulbersegu kuumutatakse kõrgel temperatuuril klaasjaks massiks.

TööprotsessRedigeeri

Peenestatud ning läbisegatud glasuurmaterjale kuumutatakse spetsiaalsetes fritiahjudes või frititiiglites glasuuri enda sulamistäpist mõnevõrra kõrgemal temperatuuril. Glasuurisegu sulab vedelaks klaasmassiks. Kuum sulafritt juhitakse ahjust välja veepaaki, kus ta hetkega klaasjaks räbuks pihustub. Räbu peenestatakse ja jahvatatakse pulbriks.

Frittimisel jäetakse välja osa tulekindlatest ja vees lahustumatutest komponentidest (näiteks kaoliin), mis lisatakse hiljem jahvatamise käigus.

Võimalikud vead frittimiselRedigeeri

Fritt ei tohi jääda tooreks. See tähendab, et glasuurisegu sulamisel ei sula fritt ühtlaselt ja glasuuris säilivad osaliselt vees lahustuvad komponendid. Seda kontrollitakse raudvarda torkamisega sulafritti. Kvaliteetse friti puhul on väljatõmmatud vardalt mahavalguv klaasniit ühtlane ja ilma sõlmede ning paksenditeta.

Frittimise vajalikkusRedigeeri

Frittimine parandab glasuuri kvaliteeti.

  • Aitab vältida mürgiste ainete (plii-, baariumi-, antimoni-, tsingi- jt. ühendite) kahjulikku mõju glasuurimisprotsessis ja valmistoodetel.
  • Aitab vähendada glasuuri kvaliteedile kahjulike ainete toimet. Näiteks eralduvad mitmed gaasid (süsinik, väävel, fluor) mis võiksid muidu põhjustada mullitamist glasuuri sulamisel ja teisi glasuuridefekte.
  • Aitab parandada glasuuri omadusi. Võimaldab ühtlasemat värvumist ja paremat värvikomponentide lahustumist.