Jalisco osariik
Jalisco osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Mehhiko lääneosas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 8 348 151, millega on see elanike arvult teine osariik riigis. Osariigi pindala on 78 588 km², millega on see pindalalt seitsmes osariik.
Jalisco osariik | |
---|---|
hispaania Estado Libre y Soberano de Jalisco | |
Pindala: 78 588 km² | |
Elanikke: 8 348 151 (2020) | |
Rahvastikutihedus: 106 in/km² | |
Pealinn: Guadalajara | |
Osariigi pealinn on Guadalajara (1 385 629 elanikku 2020. aastal) ja suurim linn Zapopan (1 476 491 el.). Teised suuremad linnad on Tlaquepaque (687 127 elanikku) ja Tonalá (569 913 elanikku). Vaikse ookeani rannikul asub kuurortlinn Puerto Vallarta. Suurimad põlisrahvad on osariigis huitšolid ja nahuad.
Jalisco piirneb kuue osariigiga: Nayarit, Zacatecas, Aguascalientes, Guanajuato, Colima ja Michoacán. Osariigil on 342 km pikkune rannajoon Vaikse ookeaniga. Osariiki läbib Vulkaaniline Sierra, kus asub ka osariigi kõrgeim tipp, tegevvulkaan Colima (umbes 3850 m). Osariiki ulatub Lääne-Sierra-Madre mäeaheliku lõunaosa. Osariigis asub Mehhiko suurim mageveejärv Chapala, mille pindala on 1146 km².
Jaliscost on pärit mitmed Mehhiko kultuurile iseloomulikud tunnused, sh mariachi- ja ranchera-muusika, traditsiooniline toit birria ning alkohoolne jook tekiila. Tänu rikkalikule kultuuripärandile on osariigi deviis Jalisco es México ('Jalisco on Mehhiko').
Osariigi pealinn on Guadalajara.
Ajalugu
muudaJalisco sai Mehhiko osariigiks 23. detsembril 1823.
Haldus
muudaJalisco osariigi seadusandlik kogu on ühekojaline Kongress, kuhu kuulub 39 liiget. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2018. aastast on osariigi kuberner Enrique Alfaro Ramírez.
Jalisco osariik jaguneb 125 kohalikuks omavalitsuseks (municipios). Iga kolme aasta järel valivad omavalitsuste elanikud munitsipaalpresidendi (presidente municipal), kes juhib samal ajal valitud munitsipaalnõukogu (ayuntamiento), mis vastutab kõikide avalike teenuste olemasolu eest.
Välislingid
muuda