Jaan Ivand (15. veebruar 18961. juuni 1964) oli eesti insener.

Sündis 15. veebruaril 1896 Pääsna külas Veriora vallas Võrumaal põllumehe perekonnas, suri 1. juunil 1964 Tallinnas, maetud Metsakalmistule.

Haridus muuda

Õppis kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis, seejärel siirdus Venemaale; lõpetas Mariupoli Keskkooli eksternina 1917, TT mehaanikaosakonna laevaehituse erialal 1926.

Dotsent 1940 (kinnitus 1946).

Töökäik muuda

Alustas Musta mere sadamalinnades lihttöödel, oli lühikest aega mereministeeriumi teenistuses, hiljem andis eratunde ja töötas Novorossiiski laevatehases; opteerus Eestisse 1920; korraldas kursusi motoristidele ja jõuvankrijuhtidele 19231926.

TTÜs 1927-1931[küsitav], 1939-1963: TT laevamehaanikute kooli õppejõud 19271931 (õppeained: matemaatika, algebra, tehniline joonestamine, elektrotehnika, soojustehnika); õppeülesande täitja aines "Autod ja lennukid" 19391940; energeetika kateedri dotsent 1940/1941; soojustehnika erakorraline professor 19421944; plahvatusmootorite laboratooriumi juhataja 19411944; soojusenergeetika kateedri dotsent 19441963, juhataja 19441958; ehitus- ja mehaanikateaduskonna prodekaan 19451947. Oli Tallinna Linnavalitsuses Ehitusosakonna teenistuses 19291937 ja Teedeministeeriumi Maanteedeameti[küsitav] liiklusinspektor 19371940.

Teadustöö põhisuunad muuda

Soojustehnika, termodünaamika, aeromehaanika ja eesti põlevkivitoodete rakendamine (katsetas põlevkivibensiini kasutamise võimalust automootoris); oli esimesi sisepõlemismootorite eriteadlasi Eestis. Avaldanud aero- ja termodünaamikaõpikuid ning liikluskorralduse ja autoasjanduse käsiraamatuid (nt "Autotehnika" 1927, 1928 jt).

Teaduskorralduslik tegevus muuda

Insenerikoja mehaanikasektsiooni liige 19351940; aastast 1932 tegeles lennundusega, omas mootorilenduri kutset; Eesti Aeroklubi liige ja varahoidja.

Tunnustus muuda

Kirjandus muuda

  • ENE 1971, 3.
  • EE 2000, 14.
  • ETBL 2000, 1.
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 37, 65, 82, 108–110, 248, 250, 300–302.