Järeltäiend

Järeltäiend on täiend, mis asub nimisõnafraasis põhisõna järel.

Järelasendit kasutatakse täiendi esiletõstmiseks peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles: Aken, väike ja määrdunud, summutas kogu valguse; Tüdruk, väle kui välk, jooksis kommipoodi.

Eesti keel

Järeltäiendi omadused

Järeltäiend võib olla

täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem:

Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline.

asesõna laiendav:

Miski inimlik pole meile võõras. Miski muu; mina vaene.

võrdlustarind:

Meri, must kui öö. Naeratus, särav kui päike.

fraasi peasõnast lahutatud, mis tähendab et järeltäiend paikneb lause lõpus:

Referaadi saatis ta mulle ingliskeelse = Ta saatis mulle ingliskeelse referaadi.

Vesi jooksis kraanist hästi külm = Kraanist jooksis hästi külm vesi.

Kirja saatis ta lühikese = Ta saatis lühikese kirja.

asendatav täiendkõrvallausega, kus vastav omadussõna on öeldistäide, ning lause lõpus paiknev järeltäiend on kui iseseisev elliptiline lause:

Ta kleit, päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. = Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, peenike kui piitsavars. = Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.

mitmesõnaline. Ühesõnaline järeltäiend esineb vaid asesõna või nime, sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes:

Õde, kallis, ulata mulle raamat. Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud!

lauses fraasi peasõnaga käändes ja arvus ühilduv, v.a. neli viimast käänet.

Järeltäiendiks asesõna

Järeltäiendina kasutatakse asesõnu niisugune, selline, seesugune, säärane ja sihuke jmt, mis laiendavad

isikulist asesõna:

Kes ta niisugune on?

kõnekeeles hinnangulist nimisõna:

Lollpea niisugune!

nimisõna, kui nimisõnafraas sisaldab ka eestäiendit, milleks on näitav asesõna:

Kes see plika säärane on?

Järeltäiendi kirjavahemärgid

Kui järeltäiendiks on omadussõna, siis eraldatakse see põhjast koma(de)ga. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand eraldatakse komaga vaid eest.

Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.

Komaga ei eraldata

olevas käändes ja kui-lisandit:

Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.

vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit:

Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru.

isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause ei muutu arusaamatuks:

Teil perenaistel on alati kiire.

Vaata ka

Viited

Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=462
http://math.ut.ee/~kaili/thesis/pt3_8_7.html