Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass. See tähendab, et nimisõnafraasis eelneb eestäiend peasõnale ja on selle täiend.
Eesti keel
muudaEestäiendiks võivad olla omadussõnad, asesõnad, nimisõna käändevormid ja määrsõnad.
Omadussõnaline eestäiend
muudaOmadussõnalised eestäiendid on
- omadussõnad: liiderlik naine, usaldusväärne poemüüja, valge kass;
- kesksõnad: rakendatav meetod, tõestatud tulemus, kadunud koer, muutuv tuju;
- järgarvsõnad: kolmandal juulil, üheksas kuu, teiseks semestriks.
Omadussõnaline eestäiend ühildub nimisõnafraasi põhjaga käändes ja arvus: Ta hoidis käes kollaseid lilli ning istus külmale maapinnale.
Täiendiks olev omadussõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: mahe toit. Kokku saab selle kirjutada siis, kui väljendatakse kindlat omaette mõistet: mahetoit.
Erandid
Omadussõnaline eestäiend ühildub neljas viimases käändes fraasi põhjaga ainult arvus ja jääb omastavasse käändesse
- rajavas: piinliku etapini, valgete koerteni,
- olevas: musta kassina, enesekindlate sekretäridena,
- ilmaütlevas: klassikalise mustrita, kirjute seelikuteta,
- kaasaütlevas: rohelise kleidiga, triibuliste kruusidega.
Omadussõnaline eestäiend ei ole:
- nimetavas käändes omadussõna võib olla lauses ka öeldistäide, mis paikneb aluse ees: Vale vastus! = Vastus on vale.
- omastavas käändes omadussõna võib olla lauses ka määrus, kui on koordinatsioonis olevas käändes omadussõnaga: vana ja targana valitsedes, Pika ja sihvakana kõrgus ta nende üle.
Asesõnaline eestäiend
muudaAsesõnalised eestäiendid ühilduvad põhjaga käändes ja arvus ning nende kohta käivad reeglid sarnanevad omadussõnaliste eestäiendite reeglitega: rajava, oleva, ilmaütleva ja kaasaütleva käände korral ühildub eestäiend vaid arvus.
Asesõnalised eestäiendid on
- umbmäärased asesõnad: kummastki õpilasest, mingite õpilastega.
- näitavad asesõnad: sellele koerale, taoliste koertega.
Erandid
Asesõnaline eestäiend ei muutu, kui selleks on
- isikuline asesõna: minu kassiga, tema usust,
- enesekohane asesõna: enda rumalusest,
- määratlev asesõna: omaenese valuks, kogu tervisele,
- vastastikune asesõna: teineteise orjaks,
- arvsõnaline asesõna: kogu klassile.
Asesõnad kõik, ise, mõlemad, kumbki võivad esineda nii eestäiendi (Kõik õpilased olid kutsutud) kui järeltäiendina: Nad kõik olid kutsutud.
Nimisõnaline eestäiend
muudaOmastavaline täiend ehk eestäiend, milleks on omastavas käändes nimisõna, vastab lauses järgmistele lauseliikmetele:
- alus: koera haukumine = Koer haugub;
- sihitis: raamatu lugemine = Loetakse raamatut;
- määrus: Hegeli mina-käsitlus = Hegeli loodud mina-käsitlus; märtsikuu õhtu = õhtu märtsikuus.
Osastavas käändes nimisõna on eestäiend, kui ta kuulub parameetersõnade hulka (märgib liiki, laadi, kasvu, värvi, sorti jt): kollast värvi, pikka kasvu, siniverelist tõugu, klassikalist sorti.
Erandid
Käändeid, milles olev nimisõnaline eestäiend püsib muutumatuna:
- seesütlev: pisarais noormeestelt, krimpsus näoga, kissis silmad;
- seestütlev, aine ja materjali puhul: siidist pluus, plastikust ehtele;
- alalütlev: naerul silmad, hirmul kassidest;
- rajav: maani kleidis, kulmudeni tukk, laeni kappidega;
- ilmaütlev: usuta inimesed, kontsadeta kingadelt, sissejuhatuseta teos;
- kaasaütlev: õpikuga praktikandid, kõrvarõngastega tüdrukult, lipsuga härralt.
Kui kaks pärisnime esinevad kõrvuti ja esimene neist on nimetavas ja teine kas nimetavas, omastavas või osastavas, siis on esimene nimi eestäiend: Ta vaatas Johnny Deppi; Kate Moss oli Vogue'i esikaanel.
Määrsõnaline eestäiend
muudaMäärsõnalised eestäiendid on
- seisundimäärsõnad: hõõgvel süsi, lontis kõrvadega, kössis poisid;
- kohaasemäärsõnad, kui neile järgneb nimisõna: kust linnast, kuhu linna, siin rannas, sinna poodi, siitsamast klassist.
Kaassõnafraas eestäiendina
muudaMõnikord kasutatakse eestäiendina kaassõnafraasi: ülespoole põlvi seelik, üle linna tüdruk.
Kirjandus
muuda- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut