Määrustäiend
Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles
- on harilikult määruse vormis,
- täidab määrusega sarnast ülesannet,
- paikneb alati täiendatava nimisõna järel.
Näiteks
- kink emalt
- kogemus õpetajana
- Eesti kool Soomes.
Eesti keel muuda
Eesti keelele ei ole omane, et täiend asub nimisõnafraasis fraasi peasõna järel - see võib lause kohmakas muuta. Kui määrustäiendil on sama tähendusega vaste omastavas käändes eestäiendi kujul, võiks eelistada eestäiendit.
| Nimisõnafraasis määrustäiend | Nimisõnafraasis eestäiend |
|---|---|
| esimene osa etendusest | etenduse esimene osa |
| tellimus ajakirjale | ajakirjatellimus |
| segu tsemendi valmistamiseks | tsemendi valmistamise segu |
| pilet kinno | kinopilet |
| ekspert keeles | keeleekspert |
| sai kreemiga | kreemisai |
Määrustäiendi kasutamine muuda
Määrustäiendi kasutamist mõjutab see, kas teha seda väljaspool lauset või lauses. Näiteks kaubasildil sobib kauba üldnimetusele lisada otstarvet või adressaati märkiv määrustäiend, sest nii tuleb kõige olulisem info paremini esile. Lauses see niimoodi ei toimi. Vrd näiteks
- šampoon rasvastele juustele - Pesin juukseid šampooniga rasvastele juustele.
- määre jalaseene eemaldamiseks - Määrisin jalga määrdega jalaseene eemaldamiseks.
Kui asendada määrustäiend omastavalise täiendiga, tuleks jälgida, et fraas oleks arusaadav.
- Näiteks ei ole mõtet asendada nimetust Eesti instituut Rootsis nimetusega Eesti Rootsi Instituut.[1]