Inkorporeerimata ala

Inkorporeerimata ala on piirkond, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus; sarnaselt on inkorporeerimata kogukond asula, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus, vaid seda hallatakse suurema haldusüksuse või riigi osana.

Vahetevahel omavalitsusi likvideeritakse, mis võib juhtuda, kui nad muutuvad maksejõuetuks, ja teenuste eest hakkab vastutama kõrgem haldusüksus. Ameerika Ühendriike ja Kanadat eristav tunnus on laialt levinud inkorporeerimata kogukonnad ja piirkonnad. Enamikus teistes maailma riikides ei ole üldse mingeid inkorporeerimata alasid või need on väga haruldased, tavaliselt kõrvalistes, hõredalt asustatud või asustamata piirkondades.

Riigiti

Austraalia

Erinevalt paljudest riikidest on Austraalias vaid üks kohaliku valitsuse tase kohe osariigi ja territooriumi valitsuse järel. Kohaliku valitsuse piirkond sisaldab sageli mitut linna ja isegi terveid suurlinnu. Jättes kõrvale hõredalt asustatud alad ja mõned muud erijuhtumid, on peaaegu kogu Austraalia kohaliku valitsuse piirkondade osa. Inkorporeerimata piirkonnad asuvad tihti kaugetes kohtades, hõlmavad suuri alasid või on väga väikeste populatsioonidega.

Postiaadressid inkorporeerimata piirkondades, nagu ka teistes Austraalia osades, kasutavad tavaliselt vastava osariigi või territooriumi valitsuse väljaantud eeslinna või paikkonna nimesid. Seega on harv igasugune ebamäärasus, mis puudutab inkorporeerimata piirkondade aadresse.

Austraalia pealinna ala

Austraalia pealinna alal ei ole omavalitsusi ja on mõnes mõttes inkorporeerimata ala. Piirkondlik valitsus on otseselt vastutav kohaliku omavalitsuse tavapärase tegevuse eest.

Uus-Lõuna-Wales

Uus-Lõuna-Walesi kauges lääne- ja põhjaosas asub Inkorporeerimata Kaug-Lääne regioon, mis on hõredalt rahvastatud ja tagab vaevu valitud nõukogu. Riigiteenistuja osariigi pealinnas juhib selliseid asju, mis on vajalikud. Teine inkorporeerimata ala selles osariigis on Lord Howe'i saar.

Põhjaterritoorium

Põhjaterritooriumil on 1,45% kogupindalast ja 4,0% rahvastikust inkorporeerimata aladel, sealhulgas nn inkorporeerimata ülemise osa piirkond, Darwin Rates Actiga kaetud alad – Nhulunbuy, Alyangula Groote Eylandtil põhjapiirkonnas ja Yulara lõunapiirkonnas.

Lõuna-Austraalia

Lõuna-Austraalias on 60% pindalast inkorporeerimata ja seal asuvad kogukonnad saavad kohaliku omavalitsuse teenuseid, mida osutab riigiasutus Outback Communities Authority.

Victoria

Victorias on 10 väikest inkorporeerimata ala, mis on kas otse osariigi hallatavad väikesed saared või suusakuurordid, mida haldavad riigi määratud juhatused.

Lääne-Austraalia

Lääne-Austraalia on erakordne kahes aspektis. Esiteks, ainus kauge ala, mis on inkorporeerimata, on Houtman Abrolhos, mis on ametlikult asustamata ja mida kontrollib Lääne-Austraalia kalanduse osakond. Teiseks, muud inkorporeerimata alad on A-klassi kaitsealad kas Perthi metropolipiirkonnas või selle lähedal, nimeliselt Rottnest Island ja Kings Park.

Kanada

Kanadas, olenevalt provintsist, on inkorporeerimata asula see, millel ei ole omavalitsuslikku nõukogu, mis üksi asula üle valitseks. See on tavaliselt, kuid mitte alati, osa suuremast omavalitsusest. See võib ulatuda väikestest küladest suurte linnastunud aladeni, mis suuruselt sarnanevad linnade ja suurlinnadega.

Näiteks linnahoolduspiirkonnad Fort McMurray ja Sherwood Park, vastavalt Wood Buffalo ja Strathcona krahvkond, võiksid olla suuruselt viies ja kuues linn Albertas, kui nad oleksid inkorporeeritud.

Briti Columbias asuvad inkorporeerimata asulad täielikult väljaspool omavalitsuste piire ja neid haldavad otseselt piirkondlikud/krahvkonnataseme valitsused, sarnaselt Ameerika süsteemiga.

Inkorporeerimata asulad rahvaarvuga 100–1000 elanikku võivad Kanada loendusandmetes omada staatust "määratud koht".

Mõnes provintsis on suures ulatuses välja arendamata kõnnumaad või maapiirkonnad mitteorganiseeritud alad, mis kuuluvad vahetult provintsi jurisdiktsiooni alla. Mõned inkorporeerimata asulad sellisel mitteorganiseeritud alal võivad omada teatud liiki omavalitsusteenuseid, mida osutab neile poolvalitsuslik organ, nagu Kohaliku hoolduse nõukogu Ontarios. New Brunswickis elab oluline osa rahvast kohalikus teeninduspiirkonnas, mille maksustamine ja teenused võivad tulla otse provintsist.

Tšehhi

Märk, mis keelab sisenemise Boletice sõjalise väljaõppe alale

Kogu Tšehhi ala on jaotatud omavalitsusteks (Obce), ainsaks erandiks on 4 sõjaväelist piirkonda. Need on maakondade osad ega moodusta omavalitsusi, vaid neid valitsevad sõjaväeasutused (újezdní úřad), mis alluvad kaitseministeeriumile.

Sõjaväeline piirkond	Maakond	Halduskeskus	Pindala (km², 2016)
Libavá	Olomouci maakond	Město Libavá (väljaspool sõjaväelist piirkonda)	327
Hradiště	Karlovy Vary maakond	Karlovy Vary (väljaspool sõjaväelist piirkonda)	332
Boletice	Lõuna-Tšehhi maakond	Kájov (väljaspool sõjaväelist piirkonda)	219
Brdy †	Kesk-Tšehhi maakond	Jince (väljaspool sõjaväelist piirkonda)	260
Březina	Lõuna-Morava maakond	Vyškov (väljaspool sõjaväelist piirkonda)	158

† Brdy sõjaväeline piirkond kaotati armee poolt 2015. aastal ja muudeti maastikupargiks, selle pindala liidendati kas olemasolevate omavalitsustega või olemasolevatest asustustest äsja loodud omavalitsustega. Teised neli sõjaväelist piirkonda vähenesid suuruses samuti 2015. aastal. Otsused selle kohta, kas asustused ühinevad olemasolevate omavalitsustega või moodustavad uusi, otsustatakse rahvaküsitlusega.

Saksamaa

Kuna Saksamaal ei ole haldustasandit, mis on võrreldav teiste riikide küladega, on suurem osa riigist, ligi 99%, organiseeritud valdadeks (saksa keeles Gemeinde, mitmuses Gemeinden), mis koosnevad sageli mitmest asulast, mida ei peeta inkorporeerimata aladeks. Kuna nendel asulatel puudub oma nõukogu, on vallanõukogu nimetanud neile tavaliselt Ortsvorsteher/Ortsvorsteherin (külavanem), välja arvatud väga väikestes külades.

2000. aastal oli inkorporeerimata alade arv Saksamaal, mida kutsutakse gemeindefreie Gebiete (vallavabad piirkonnad) või ainsuses gemeindefreies Gebiet, 295 kogupindalaga 4890,33 km² ja umbes 1,4% selle territooriumist. Kuid need on peamiselt asustamata alad, nagu metsad, järved ja nende ümbruskond, sõjalise väljaõppe alad ja muud sellised.

31. detsembrist 2007 on Saksamaal 248 asustamata inkorporeerimata ala (millest 214 asuvad Baieris), mis ei kuulu ühtegi omavalitsusse, koosnedes peamiselt metsaaladest, järvedest ja suurtest jõgedest. On ka kolm asustatud inkorporeerimata ala, kõik need on sõjalise väljaõppe alad: Osterheide ja Lohheide Alam-Saksimaal ning Gutsbezirk Münsingen Baden-Württembergis. Seal elab kokku vähem kui 2000 elanikku. Gutsbezirk Münsingen, pärast oma asustatud osade kaotamist 1. jaanuaril 2011 külgnevatele omavalitsustele, on nüüd asustamata.

Loend

Järgnev näitab suurimaid inkorporeerimata alasid Saksamaal (sealhulgas kõik asustatud alad, kuid välja arvatud järved) pindalaga rohkem kui 50 km²:

Valla kood	Inkorporeerimata ala	Kreis	Liidumaa	Pindala, km²	Rahvaarv 31. detsembril 2010
031530000504	Harz (Landkreis Goslar)	Goslar	Alam-Saksi	371,76	–
031560000501	Harz (Landkreis Göttingen)	Göttingen	Alam-Saksi	267,35	–
066330000200	Gutsbezirk Reinhardswald	Kassel	Hessen	182,58	–
033580000501	Osterheide	Heidekreis	Alam-Saksi	177,99	762
031550000501	Solling (Landkreis Northeim)	Northeim	Alam-Saksi	177,49	–
033510000501	Lohheide	Celle	Alam-Saksi	91,32	716
064350000200	Gutsbezirk Spessart	Main-Kinzig-Kreis	Hessen	89,30	–
091800000451	Ettaler Forst	Garmisch-Partenkirchen	Baieri	83,46	–
084150000971	Gutsbezirk Münsingen	Reutlingen	Baden-Württemberg	64,68	160†
010535303105	Sachsenwald	Herzogtum Lauenburg	Schleswig-Holstein	58,49	–
094720000468	Veldensteiner Forst	Bayreuth	Baieri	55,60	–
033540000502	Göhrde	Lüchow-Dannenberg	Alam-Saksi	51,81	–
033540000501	Gartow	Lüchow-Dannenberg	Alam-Saksi	50,92	–
066360000200	Gutsbezirk Kaufunger Wald	Werra-Meißner-Kreis	Hessen	50,32	–

† Elaniketa 1. jaanuarist 2011 pindala vähendamise tulemusena.

Baieris on ka teisi külgnevaid inkorporeerimata alasid, mis katavad rohkem kui 50 km²; kuid need koosnevad mitmest külgnevast inkorporeerimata alast, millest igaüks on pindalalt siiski alla 50 km².

Holland

Hollandis on olnud korrapäraseid ajavahemikke inkorporeerimata maadel, kui hiljuti parandatud poldrid kuivasid. Inkorporeerimata maad on keskajast saati hallanud ametissenimetatud ametnik – Landdrost või Drossaart. Ka Eltenit ja Tuddereni, mõlemad annekteeritud Saksamaalt pärast Teist maailmasõda, valitses Landdrost, kuni need 1963. aastal Saksamaale loovutati.

Kõige viimane periood inkorporeerimata maaga algas 1967. aastal, kui suleti tamm ümber Lõuna-Flevolandi. Võttis siiski mitu aastat, enne kui polder oli tõeliselt juurdepääsetav, et alustada harimist ning teede ja elamute ehitamist, kuna esimestel aastatel oli pinnas samaväärne vesiliivaga. Asustamise algusperioodil oli ametis eriline, valitsuse poolt nimetatud ametnik, tuntud kui Landdrost. Landdrosti haldusbüroo ajal ei olnud omavalitsuse nõukogu.

1975. aastal ehitati esimesed elamud, kus nüüd on Almere linn, ja 1976. aastast 1984. aastani valitses piirkonda Landdrost kui Openbaar Lichaam Zuidelijke IJsselmeerpolders (Lõuna-IJsselmeeripolderite avalik organ) täitevvõim. 1984. aastal sai Landdrostist uue Almere linna esimene linnapea. Sellest ajast ei ole Hollandis ühtegi inkorporeerimata maa-ala.

Openbaar Lichaam jäi siiski alles, seda valitseb nüüd Markermeeri veekogu. Pärast the municipal division of Padumere (1985), Põhjamere territoriaalvete (1991) ja IJsselmeeri (1994) omavalitsustele jaotamist on kõik veekogud nüüd ka vallaosad ja Hollandis ei ole enam inkorporeerimata alasid. Openbaar Lichaam Zuidelijke IJsselmeerpolders kaotati 1996. aastal.

Norra

Norras jäävad Jan Mayen, Svalbard ja Bouvet' saar väljapoole maakondadeks ja valdadeks jaotamist. Neid valitseb riigivõim otse ilma igasuguse kohaliku demokraatiata. Erandiks on Longyearbyeni kogukonna nõukogu, mis 2004. aastast toimib tege likult osaliselt nagu Norra omavalitsus. Svalbardil on Norra valitsuse nimetatud ala valitsev kuberner. Jan Mayenil ei ela inimesi, on vaid raadio- ja ilmajaamad personaliga, mille juht on selle tegevuse eest vastutav. Bouvet' saarel on ainult aeg-ajalt külastajad.

Ameerika Ühendriigid

Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala

Nutbush, inkorporeerimata ala Haywoodi maakonnas Tennessee osariigis

Ameerika Ühendriikide kohalikus valitsuses viitab inkorporeerimata ala üldiselt maakonna osale, mis jääb väljapoole mistahes omavalitsust.

Enamus osariike annab mingil kujul omavalitsust, nii et maakonnakomisjonid (või järelevalvekogu või nõukogu) omavad neil aladel sama võimu, nagu linnavolikogud omavad oma vastavatel inkorporeeritud aladel. Mõned osariigid seevastu annavad selle võimu küladele, mis on väikseimad tsiviilüksusi igas maakonnas, ja kutsutakse mõnes osariigis "linnadeks".

Mõnes Ameerika osariigis ei ole inkorporeerimata maa-alasid; need on Connecticut, Massachusetts, New Jersey, New York ja Rhode Island, kuigi kõigis neis osariikides on kogukondi, mis ei ole eraldi inkorporeeritud, vaid on osa suuremast omavalitsusest.

Inkorporeerimata kogukond on üks üldine mõiste geograafilisele piirkonnale, millel on ühine sotsiaalne identiteet ilma omavalitsusliku organisatsioonita või ametliku poliitilise määratluseta. On kaks peamist tüüpi inkorporeerimata kogukondi:

naabruskond või muu kogukond, mis eksisteerib ühes või mitmes olemasolevas inkorporeeritud alas. Selles mõttes on kogukond osa omavalitsusest, kuid mitte eraldi sellest inkorporeeritud. Näiteks Hyannis on inkorporeerimata küla Barnstable linnas.
naabruskond või muu kogukond, mis eksisteerib väljaspool inkorporeeritud omavalitsust. Selles mõttes on kogukond väljaspool mistahes omavalitsust ja on täielikult inkorporeerimata. Näiteid: Hovland, Ceresco, Nutbush ja Yucca, väikesed vähese rahvaarvuga maa-asulad.

Erinevuste tõttu osariikide seadustes kogukondade inkorporeerimise kohta on inkorporeerimata alade levik ja olemus väga erinev. Inkorporeerimata piirkondi ei ole seitsmes kirdeosariigis sisuliselt olemas. Kogu New Jersey, Connecticuti, Massachusettsi ja Rhode Islandi maa ning peaaegu kogu New Hampshire'i, Pennsylvania ja Vermonti maa on mingit tüüpi inkorporeeritud ala osa. Nendel aladel on erinevad kohalike valitsusüksuste tüübid (ja ametlikud nimed). Uus-Inglismaal (mis sisaldab viit nendest seitsmest osariigist, pluss vähem täielikult inkorporeeritud Maine'i osariik) on kohalikud omavalitsused tuntud kui linnad ja enamikku linnu juhitakse otsedemokraatia vormis, nagu avatud linna koosolek või esinduslik linna koosolek. Suuremad linnad Uus-Inglismaal võivad olla inkorporeeritud kui linnad, mingis linnapea-nõukogu valitsuse vormis. New Jerseys eksisteerib samuti palju tüüpe, nagu city, township, town, borough või village, kuid nende erinevused on õigussüsteemi harude struktuuris, mitte üksuste endi võimus ega funktsioonides.

Rosslyn, üks paljudest elitaarsetest naabruskondadest Arlingtoni maakonnas. Maakonna piires ei ole linnu, ja osariigi kõige rahvarohkema linna, Virginia Beachi viiekordne rahvastiku tihedus

Spektri teises otsas on Virginia "tugeva maakonna" mudel. Virginia ja teised selle mudeliga osariigid, nagu Alabama, Maryland ja Tennessee, kehtestavad rangeid nõudeid inkorporeerimisele või annavad maakondadele laiaulatuslikke volitusi, mida teistes osariikides saavad linnad, luues antistiimuli inkorporeerimiseks, ja seega on suuri linnastunud alasid, millel pole omavalitsust allpool maakonna tasandit.

Vahepeal on muudes Kesk-Atlandi osariikides, nagu New York ja Pennsylvania, valdav "hübriidmudel", mis püüab erinevate võimuvõimaluste olemasoluga omavalitsuste ja maakohtade vahel kahte lähenemist "tasakaalustada".

Kogu USA-s on mõned suured linnad annekteerinud kõik ümberkaudsed inkorporeerimata alad, luues, mis on tuntud kui konsolideeritud linna-maakonna valitsusvorm (näiteks Jacksonville ja Nashville). Samas on arvukalt "maakonnasaari", kus inkorporeerimata ala on ümbritsetud enamikust või kõigist külgedest omavalitsustega. Hõreda asustusega aladel võib enamus maad mistahes osariigis olla inkorporeerimata.

Mõned osariigid, sealhulgas Põhja-Carolina, annavad linnadele (kuid harva küladele) ekstraterritoriaalse jurisdiktsiooni, nii et need saavad külgnevatel inkorporeerimata aladel kontrollida piiratud ulatuses detailplaneeringut, sageli nende alade hilisema annekteerimise eelkäijana (ja mõnikord ka juriidilise nõudega). See on eriti kasulik maapiirkondades, kus puudub üldse detailplaneering või on ainult inkorporeerimata kogukondade kohtplaneering.

California osariigis on kõigis maakondades peale San Francisco inkorporeerimata alasid. Isegi ülimalt asustatud maakondades võib inkorporeerimata osades olla arvukalt elanikke. Los Angelese maakonnas hindab maakonna valitsus inkorporeerimata alade rahvaarvuks üle 1 miljoni inimese. Vaatamata 88 inkorporeeritud linnale, sealhulgas osariigi kõige rahvarohkematele, on 65% maast Los Angelese maakonnas inkorporeerimata, see koosneb peamiselt Angelese rahvuslikust metsast ja hõredalt asustatud piirkondadest põhjaosas. California õigus ei tee vahet mõistetel city ja town ning omavalitsused võivad kasutada kumbagi mõistet oma ametlikes nimedes.

Inkorporeerimata kogukond võib olla census-designated place (CDP) osa. CDP on Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo poolt defineeritud ala vaid statistilistel eesmärkidel. See on asustatud ala, mis sisaldab üldiselt ühe ametlikult määratletud, kuid veel inkorporeerimata kogukonna, mille järgi CDP on nimetatud, pluss erinevates mõõtmetes ümberkaudsed asustatud maapiirkonnad ja mõnikord ka teised väiksemad inkorporeerimata kogukonnad. Muidu pole sel õiguslikku staatust.

Ameerika Ühendriikide saareliste alade kontekstis tähendab sõna "inkorporeerimata", et territoorium ei ole ametlikult ja pöördumatult Ameerika Ühendriikidesse inkorporeeritud (vaata: Ameerika Ühendriikide territoorium). Inkorporeerimata saarelisi alasid võib seetõttu potentsiaalselt müüa või muul viisil teisele riigile üle anda või anda neile hoopis sõltumatus. Praegu on viis suurt inkorporeerimata Ameerika Ühendriikide saarelist ala: Ameerika Samoa, Puerto Rico, Guam, USA Neitsisaared ja Põhja-Mariaanid.

USGS asustatud koha määratlus

Püsielanikkonnaga inkorporeerimata alad Ameerika Ühendriikides on määratletud USA valitsuse teadusasutuse United States Geological Survey (USGS) poolt kui "asustatud kohad", "koht või ala kobaras või hajali hoonete ja püsiva inimasustusega (linn, asula, küla)". Ei ole seaduslikke piire, kuigi võib olla vastav "tsiviil" sissekanne, mille piirid võivad või võivad mitte kokku langeda tajutava elukohaga.

Ameerika Ühendriikide posti kättetoimetamine

Paljud inkorporeerimata kogukonnad on tunnustatud ka kui vastuvõetavad kohanimed postiaadressides kasutamiseks United States Postal Service (USPS) poolt (tõepoolest, mõnedel on oma postkontorid) ja Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo kasutab mõne laialt tunnustatud inkorporeerimata kogukonna nime oma census-designated place (CDP) jaoks, mille kohta ta esitab loendusandmeid tabeli kujul.

Kuid USPS on väga konservatiivne uute kohanimede tunnistamisega kasutamiseks postiaadressides ja tavaliselt teeb nii vaid siis, kui koht inkorporeeritakse. ZIP-koodiga seostatud algset kohanime säilitatakse siiski kui "vaikimisi" kohanime, isegi kui äsja inkorporeeritud koha nimi on palju täpsem. Näitena, Sandy Springs on üks kõige rahvarohkemaid kohti Georgias, kuid seda teenindab Atlanta postkontor. Alles pärast linna inkorporeerimist 2005. aastal on Sandy Springs USPS-i poolt postiaadressina kasutamiseks heaks kiidetud, kuigi "Atlanta" jääb vaikenimeks. Seepärast on Atlanta ainus vastuvõetav kohanimi postiaadressidele lähedases inkorporeerimata linnas Viningsis, kuigi seda teenindab Atlanta postkontori haru, isegi kui Vinings on Cobbi maakonnas ja Atlanta on Fultoni maakonnas. Seevastu naabruses asuv Mableton ei ole inkorporeeritud juba pea sajand, kuid seal on oma postkontor ja seega on Mableton ainus vastuvõetav kohanimi linna postiaadressidele. Dulah' ja Faria alad Californias, mis on inkorporeerimata alad Ventura maakonnas Ventura ja Carpinteria vahel, omavad ZIP koodi 93001, mis on omistatud postkontorile aadressil 675 E. Santa Clara St. Venturas; seega kogu post nendele kahele alale adresseeritakse Venturasse.

Kui inkorporeerimata ala saab inkorporeerituks, võib selle jagada ZIP-koodide vahel ja selle uut nime võidakse tunnistada "vastuvõetavana" kasutamiseks mõne või kõigi nendega postiaadressides, nagu näiteks Johns Creeki ja Miltoni puhul. Kuid kui inkorporeeritud ala muutub inkorporeerimata alaks, ei mõjuta see seda, kas kohanimi on "vastuvõetav" postiaadressis või mitte, nagu näiteks Lithia Springsi puhul. ZIP koodi piirid eiravad sageli poliitilisi piire, nii ei näita kohanime ilmumine postiaadressisse üksi, kas koht on inkorporeeritud või inkorporeerimata.

Teised

Mõnel riigil on mõned erandlikud inkorporeerimata alad:

Taani (Taani kuningriigis on 3 inkorporeerimata ala: endist mereväekindlust Ertholmenet Bornholmist idas, vähem kui 100 elanikuga, valitsetakse ikka veel otse kaitseministeeriumi poolt; Gröönimaa rahvuspark ja Thule lennuväebaas on inkorporeerimata alad Gröönimaal);
Prantsusmaa (erandiks on mõned väikesed ülemere valdused);
Hongkong (välja arvatud Lok Ma Chau Loop) on jaotatud ringkondadeks;
Iisraelis on kogu maa, väljaarvatud sõjalised piirkonnad, jaotatud 393 omavalitsuseks, mis on täiendavalt liigitatud, tavaliselt elanikkonna järgi, linnadeks, kohalikeks omavalitsusteks või maakondlikeks omavalitsusteks. Kõik kolm omavalitsuse tüüpi pakuvad teenuseid, sealhulgas detailplaneeringuid ja projekteerimist;
Šveits (on mõned erandid: 22 järve ja mets, nagu on kirjeldanud Šveitsi Liidu statistikaamet (vaata de:Gemeindefreies Gebiet#Schweiz));
Slovakkia on jaotatud omavalitsusteks. On kahte tüüpi omavalitsusi: linnad (mesto, mitmuses mestá) ja külad (obec, mitmuses obce), väikeste erinevustega nende vahel. Lisaks on mitu sõjaväelist ala, mis ei ole ühegi omavalitsuse osa. Tegelikult on iga sõjaväeline ala omavalitsuse õigustes. Kuid sõjaväelistel aladel ei toimu valimisi ja seal ei ole linnapäid ega muid valitud esindajaid. Selle asemel hallatakse neid otse Slovakkia kaitseministeeriumi poolt.

Riigid inkorporeerimata aladeta

Paljud riigid, eriti need, kellel on palju sajandeid ajalugu kasutada mitmetasandilist kohalikku valitsust, ei kasuta inkorporeerimata ala mõistet.

Kogu Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Filipiinide, Poola, Portugali, Serbia, Sloveenia ja Rootsi territoorium on jaotatud omavalitsusteks.
Brasiilias, Tšiilis ja Mehhikos peab kogu maa kuuluma omavalitsusse. Isegi suured asustamata alad, nagu metsad või rohumaad, on seaduse järgi osa lähimast "linnast". See on nii sellepärast, et Ladina-Ameerikas on "omavalitsus" sama, mis Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on "maakond".
Hiinas kuulub iga maatükk omavalitsusse, kas suurlinna (市 shì) linnastunud alal või väikelinna (镇 zhèn), külla (乡 xiāng) või sumusse (苏木 sūmù) eeslinnades või maapiirkondades, nagu maakonnad (县 xiàn) või bannerid (旗 qí).
Horvaatias kuulub iga maatükk kas linna (grad) või valda (općina).
Suurbritannias Inglismaal on kogu maa jaotatud krahvkondadeks või ringkondadeks, mõlemad teostavad võimu oma jurisdiktsioonis. Šotimaal on kogu maa jaotatud 32 regiooniks, mida määratletakse valdadena. Walesis on kogu maa jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Põhja-Iirimaal on kogu maa jaotatud 11 ringkonnaks.
Eestis on kogu territoorium jaotatud 79 omavalitsuseks, millest 14 on linnad ja 65 vallad.
Prantsusmaal on territoorium jaotatud 36 685 vallaks (commune).
Jaapanis kuulub iga maatükk omavalitsusse, milliseid on neli tüüpi: suurlinnad (市 shi), Tōkyō erikvartalid (特別区 tokubetsu-ku), väikelinnad (町 chō või machi), külad (村 mura või son).
Filipiinidel kuulub iga maatükk kas linna (lungsód) või valda (bayan).
Indoneesias kuulub iga maatükk valda (kotamadya) või asevalitsusse (kabupaten).
Portugalis defineerib põhiseadus territoriaalsed jaotused valdadeks, omavalitsusteks ja halduspiirkondadeks. Ei ole ametlikku definitsiooni linnale, nii võib linnas olla mitu valda, või vald võib katta mitu küla, kuid omavalitsust hallatakse tavaliselt linnast või külast, mis kannab selle nime.
Lõuna-Aafrikas annab põhiseadus igale paigale riigis demokraatlikult valitud kolmeastmelise valitsuse.
Lõuna-Koreas kuulub iga maatükk omavalitsusüksusesse kas ringkonnana (구/區 gu) linnas (시/市 si) või alevi (읍/邑 eup) või külana (면/面 myeon) maakonnas (군/郡 gun).
Hispaanias ütleb põhiseadus, et maa on jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Kõigil neil on teatav seadusega määratud võim. Autonoomsetel piirkondadel ja omavalitsustel on võimalik pöörduda konstitutsioonikohtusse mistahes avaliku otsusega, mis riivab nende autonoomiat teiste üksuste (riik või autonoomne kogukond) poolt. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas, nagu Navarra, mõned inkorporeerimata alad. Suurimal nendest, Bardenas Reales, on pindala 418 km² ja seda valitseb 20 külgneva omavalitsuse, Püreneede oru ja kloostri esindajatekogu, kellest kõik omavad õigust ala kasutada.
Rootsis on kogu territoorium jaotatud omavalitsusteks. Rootsis on glatsioisostaasia, mis tähendab, et maa tõuseb meetri sajandis, võrreldes mere pinnaga. Kuid omavalitsuste piirid laienevad merre, andes seega omavalitsusse kuulumiseks uusi alasid.
Taiwanil kuulub iga maatükk kas linnalisele/maalisele külale (鎮 zhèn/鄉 xiāng) või maakonna alluvuses linnale (縣轄市 xiànxiáshì)]] maakondades (縣 xiàn) või ringkondadele (區 qū) linnades (市 shì). Taiwanil on kokku 368 küla, maakonna alluvuses linna ja ringkonda. Vaata ka Taiwani haldusjaotus.