Karlovy Vary
Karlovy Vary (saksa Karlsbad) on linn Tšehhis, Karlovy Vary maakonna keskus. Asub Ohře jõe kaldal.
| Karlovy Vary | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ k'arlovi v'ari ] | |||||
| |||||
 | |||||
|
| |||||
| Pindala | 59,1 km² | ||||
| Elanikke |
45 500 (1.01.2022)[1]  | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 50° 14′ N, 12° 52′ E | ||||
  | |||||
_-_flag.gif)
Karlovy Vary on nimetatud Karl IV järgi ning tähendab tõlkes "Karli termid".
Alates aastast 2021 kuulub Karlovy Vary Euroopa suurte kuurortlinnade nimekirjas UNESCO maailmapärandi nimistusse.
AjaluguRedigeeri
Varaseimad leiud Kalovy Vary aladel pärinevad pronksiaegsest kindlustatud asulast. Pidev inimasustus on seal olnud alates 13. sajandist eKr.
12. ja 13. sajandil asusid piirkonda elama saklastest käsitöölised ja kaevurid ning see muutus valdavalt saksakeelseks. 1325. aastal mainiti praegustel linna aladel asunud Obora küla. Esimene kuurort rajati tõenäoliselt 1358. aastal. Legendi järgi korraldas lähedal asuvas Loketi linnas peatunud Karl IV metsadesse uurimisretke. Jalga vigastanud keiser leidis abi Teplá jõe lähedalt leitud kuumaveeallikast, mille tervendav vesi vigastuse parandas. Allika kohale rajas Karl "Loketi kuumaveekuurorti", mis hiljem nimetati Karlovy Varyks. Linnaõigused andis Karl IV Karlovy Varyle 1370. aasta 14. augustil.[2]
1819. aastal võeti Karlovy Varys toimunud konverentsil vastu Klemens von Metternichi koostatud Karlsbadi dekreedid, mille eesmärk oli piirata vabadusi Saksa Liidus.
19. sajandi keskpaigas arenes linn kiiresti üheks Euroopa suurimaks kuurortlinnaks. Rajatud uued spaad said populaarseks sihtkohaks Euroopa eliidi seas. 1870. aastal avati raudteeliin Praha ja Chebi vahel, mis läbis ka Karlovy Varyt ja parandas oluliselt linnale ligipääsetavust. Külastajate arv kerkis 19. sajandi lõpuks 1756. aastal registreeritud 134 perekonnalt 26 000 külastajani aastas. 1911. aastal külastas linna juba 71 000 turisti.
I maailmasõja järel läks linn Saint-Germaini lepingu jägi vastloodud Tšehhoslovakkia riigi koosseisu. Otsus tekitas pingeid Karlovy Vary valdavalt saksakeelse elanikkonna hulgas. 1919. aasta märtsis toimunud demonstratsioonide käigus tekkis kohalike elanike ja tšehhidest sõdurite vahel konflikt, milles hukkus kuus inimest.
1938. aasta Müncheni kokkuleppe tulemusena liideti saksakeelne Sudeedimaa, mille alla kuulus ka Karlovy Vary, Saksamaaga. II maailmasõja lõppedes oli enamus saksa päritolu inimestest sunnitud Potsdami konverentsi otsuste alusel Tšehhoslovakkiast lahkuma. Beneši dekreetide alusel neile konfiskeeritud vara eest hüvitist ei makstud.
II maailmasõja jägsel perioodil sai Karlovy Varyst populaarne ravi- ja puhkesihtkoht idabloki riikide elanikele. Sametrevolutsiooni järgselt on linn säilitanud oma populaarsuse Vene turistide hulgas. 2011. aastal elas Karlovy Varys hinnangliselt 2000 Vene kodanikku.
KuumaveeallikadRedigeeri
Karlovy Varys asub üle 300 kuumaveeallika. Nende temperatuur varieerub 39 °C ja 74 °C vahel. Allikad annavad kokku ligikaudu 2000 liitrit vett minutis.
Kuumaveeallikate ravitoimet märgati juba muinasajal. Esimene termaalvett kasutanud asutus rajati 1349. aastal. Alates 18. sajandist hakkas Karlovy Vary kuurortlinnana kiiresti arenema. 1711. aastal külastas linna Peeter I. 18. sajandi keskpaigas sai linnast armastatud sihtkoht saksa eliidile. Johann Wolfgang von Goethe käis Karlovy Varys puhkamas ning avaldas uurimuse kohalikust geoloogiast ning kuumaveeallikatest. Ludwig van Beethoven külastas terme korduvalt ravieesmärgil ning andis 1812. aastal linnas ka kontserdi.
19. sajandil kogus Karlovy Vary kuurortina tuntust nii Euroopas kui ka Ameerikas. Kuumaveeallikaid külastasid peamiselt välismaa aristokraadid ning uusrikkad. Linnas käisid puhkamas ka tuntud kultuuri- ja äritegelased, nende hulgas Frédéric Chopin, François Chateaubriand, Johannes Brahms, Ivan Turgenev, Niccolò Paganini, Friedrich Schiller, Robert Schumann, Richard Strauss, Karl Marx ning Anthony J. Drexel. 1918. aastal, I maailmasõja ajal, ravis ennast Karlovy Varys Atatürk.
Tänapäeval on Kalovy Vary spaades kasutusel umbes 80 kuumaveeallikat.
KultuurRedigeeri
Karlovy Varys toodetakse Becherovka likööri ning Moseri klaasi.
Linn on tuntud ka seal toimuvate filmifestivalide poolest. Linna hotelle on kasutatud mitmete tuntud filmide loomisel, nende hulgas Casino Royale, Viimane puhkus ja The Grand Budapest Hotel.
Karlovy Varys tegutsevad jäähokiklubi HC Energie ja jalgpalliklubi FC Slavia
VaatamisväärsusedRedigeeri
Karlovy Vary peamiseks vaatamisväärsuseks on 18.–20. sajandil rajatud spaakompleksid. Linna spaakultuur ja -arhitektuur on alates 2021. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Silmapaistvamate ehitiste hulka kuuluvad Teplá jõe ääres asuvad kolonnaadid, millest suurimad on Veskikolonnaad, Pargikolonnaad ja Turukolonnaad.
19. sajandil ja 20. sajandi algusest pärinevad spaade juurde rajatud luksushotellid. Neist tuntuim on Grandhotel Pupp, mis võõrustab igaastast Karlovy Vary filmifestivali.
Kesklinnas asub 1737. aastal valminud katoliiklik Maarja Magdaleena kirik, mille on projekteerinud Kilian Ignaz Dientzenhofer.
Linnas asub Tšehhi suurim vene õigeusu kirik, 1893. aastal valminud Peeter-Pauli katedraal.
PilteRedigeeri
Maarja-Magdaleena kirik
Peeter-Pauli katedraal
Karlovy Vary ooperiteater
Grandhotell Pupp
Hotel Imperial
Vaade Teplá jõele
Jalakäijate tänav Lázeňská ulice
