Infiniitfraas
Infiniifraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm, näiteks:
- Hakkasin hommikul raamatut lugema.
- Onu Tiit oli kutsunud suppi sööma.
Eesti keel
muuda- Tegusõna käändeline vorm väljendab üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu. Seega väljendab infiniitfraas üldist tegevust ilma kindla ajalise, kõneviisilise ja isikulise määratluseta.
- Tegusõna käändelistel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele.
- Infiniitfraas on endotsentriline, s.t et fraasi põhisõna võib esineda ka ilma laiendita ja samas täita terve fraasiga võrdset süntaktilist funktsiooni. Vrd näiteks :
- Liia tahtis kindlasti nukuga mängida – fraasi peasõna on tegusõna mängida
- Liia tahtis kindlasti mängida
- Infiniitfraasist (nagu ka finiitfraasist) puudub lauseliige alus, sest öeldise ja aluse vahel on predikatsiooniseos.
- Infiniitfraas tekib rektsiooniseose tõttu.
Infiniitfraasi peasõnaks võivad olla käändelised verbivormid:
- nimisõnaliste omadustega
- da- või ta- tegevusnimi: ema käskis õppida;
- ma-tegevusnimi: pidin hakkama õppima, leidsin end õppimas, keeldus õppimast, eile jäi kõik õppimata, õppimaks tundma kodulinna, ilma õpetamata ei saa elada;
- omadussõnaliste omadustega
- kesksõnad: õppiv eestlane, on õpitav keel, oli keelt õppinud, keelt oldi õpitud;
- määruslike omadustega
- gerundiiv ehk des-vorm: oma keelt õppides.
Viited
muuda- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
- Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi (1995). Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus.. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.