Finiitfraas

Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm. Tegusõnafraas koosneb tegusõna pöördelisest vormist ja selle ühest või mitmest laiendist:

Peeter ja Mia [mängivad (tegusõnafraasi peasõna) lauamängu (tegusõna laiend on nimisõna)]

Mari [istutas (tegusõnafraasi peasõna) [tomateid ja kurke] (tegusõna laiend on nimisõnafraas)].

Eesti keel

Tegusõna pöördeline vorm võib olla lauses öeldis ja selles avalduvad kõneviisi-, isiku-, arvu- ja ajatähendus. Seega väljendab finiitfraas tegevust kindla kõneviisilise, isikulise, arvulise ja ajalise määratlusega.

• Finiitfraasist nagu ka infiniitfraasist puudub lauseliige alus, sest aluse ja öeldise vahel on predikatsiooniseos. Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas.
• Finiitfraas tekib rektsiooniseose tulemusel, mis on tegusõna ja selle laiendi(te) vahel.
• Finiitfraas on endotsentriline, s.t selle peasõna saab lauses kasutada ka ilma laiendita, nii et see täidab terve fraasiga samaväärset süntaktilist funktsiooni.

Vrd näiteks:

Tiina [küpsetab kooki]

Tiina küpsetab.

Finiitfraasi sisse võivad kuuluda teist tüüpi fraasid: nimisõnafraas, omadussõnafraas, määrsõnafraas, kaassõnafraas, hulgasõnafraas, näiteks

nimisõnafraas finiitfraasi sees: Sandra [ostis [kollase suvekleidi]].

kaassõnafraas finiitfraasi sees: Koer [haukus [akna all]].

Viited

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.