Fraasi laiendosa

Fraasi laiendosa on sõna või fraas, mis laiendab fraasi peasõna. Fraas on lause moodustaja.

Fraaside liigid

Fraase liigitatakse peasõna sõnaliigi järgi.

Tegusõnafraas: Poiss [sööb saia]
Nimisõnafraas: [Roheline võtmehoidja] vedeles põrandal
Omadussõnafraas: Ta on [väga vihane]
Määrsõnafraas: Ta tuli [võrdlemisi kiiresti]
Kaassõnafraas: Proua jalutas [mööda tänavat]
Hulgasõnafraas: Kolmsada meetrit] üle merepinna

Eri liiki fraaside laiendosad

Tegusõnafraasi laiendosa

Tegusõna tähendusest sõltub tema laiendite olemasolu, tähendus ja vorm. Tegusõna laiend võib olla lauses mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend.

Seotud laiendid sõltuvad tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses Tiina [rääkis emaga] on määrus emaga tegusõna rääkima seotud laiend.
Vabad laiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses Tiina [rääkis toas] on määrus toas tegusõna rääkima vaba laiend.

Nimisõnafraasi laiendosa

Nimisõnafraasi laiendosa on lauses täiend, mis iseloomustab fraasi peasõnaga väljendatud asja, nähtust või olendit. Täiendi liigid on
- Omadussõnaline täiend: [Väike poiss] sööb saia, kus nimisõna poiss on nimisõnafraasi peasõna ning väike on selle omadussõnaline täiend.
- Nimisõnaline täiend omastavas käändes: [Venna raamat] on kadunud, kus nimisõna raamat on nimisõnafraasi peasõna ja venna on selle täiend omastavas käändes.
- Määrustäiend: [Kiri sõbralt] üllatas mind", kus nimisõna kiri on nimisõnafraasi peasõna ja sõbralt määrustäiend.
Nimisõnafraasi laiend võib olla ka lisand, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis fraasi peasõnagi: [Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn], asub Soome lahe kaldal.

Omadussõnafraasi laiendosa

Omadussõnafraasi laiendosa on lauses määrus.

Omadussõnafraasi laiendosa võib väljendada situatsiooni osalist, situatsiooni ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid või kvalitatiivseid karakteristikuid ja olla ehituselt

nimisõna: [Lapsele sobiv] jope saabus müüki
nimisõnafraas: Ta oli [rasketes trikkides osav]
kaassõnafraas: [Poja üle uhke ] ema rõõmustas
tegusõna käändeline vorm: Ta oli [osav luiskama]
omadussõna: [Kole ilus] asi vedeles põrandal
hulgasõnafraas: [Kuue aasta vanune] poiss jooksis õue
määrsõna: [Tõsiselt haige] inimene
määrsõnafraas: [Päris tõsiselt naljakas] jutt

Määrsõnafraasi laiendosa

Määrsõnafraasi laiendosa on lauses määrus:

Ameerika on [väga kaugel], kus kaugel on fraasi peasõna ja väga on määrus.
Ta tuleb [üsna varsti], kus varsti on peasõna ja üsna on määrus.

Hulgafraasi laiendosa

Hulgafraasi laiendosa on nimisõna, mis nimetab neid objekte, mille hulgast on juttu: Õues seisis [hulk mehi] , kus hulk on fraasi peasõna ja mehi on selle laiend.

Kui hulgafraasi peasõna on käändsõna, siis selle laiend on lauses täiend: [Kolme koera] mänguasi, kus arvsõna kolm on fraasi peasõna ja koera on täiend.
Kui hulgafraasi peasõna on määrsõna, siis selle laiend on lauses määrus: Tal on [vähe raha], kus määrsõna vähe on fraasi peasõna ja raha on määrus.

Hulgafraasile on iseloomulik, et nimetavas käändes või muutumatut hulgasõna laiendab osastavas käändes laiend. Seega laiend sõltub põhjast – tegemist on sõlttäiendiga: [viis õuna] kukkus puu otsast alla.

Muudes käänetes hulgasõna laiendab samas käändes laiend – laiend ühildub fraasi peasõnaga käändes: "[viiele õunale] leidus ostja."

Kaassõnafraasi laiendosa

Kaassõnafraasi peasõnaks on ees- või tagasõna ja seda laiendab nimisõna või nimisõnafraas: Proua jalutas [mööda tänavat].

Kaassõnafraas erineb muudest fraasitüüpidest selle poolest, et kaassõna kui abisõna ei saa üksi toimida fraasi asemel: Mees nõjatus [vastu puud], vrd Mees nõjatus vastu.

Kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus. Teda laiendav nimisõna(fraas) ei ole iseseisev lauseliige (määrus või täiend), vaid käitub nagu sõnatüvi.

Kirjandus

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.
Erelt, Mati,Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus