Ava peamenüü
Aastavahetuse ilutulestik Sydneys Harbor Bridge'i silla ja Sydney ooperimaja kohal 2006. aastal
Tulevärgi ettevalmistamine

Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.

Suurem osa ilutulestikutooteist valmistatakse tänapäeval Aasias (peamiselt Hiinas), kus korraldatakse ka eriti meeldejäävaid ilutulestikke.

Kõige suurejoonelisemaks peeti uusaasta ehk aastavahetuse ilutulestikku Dubais 2014. aasta vastuvõtmisel, mis koosnes 450 000 tulevärgist 100 km pikkusel rannajoonel ja kestis 6 minutit. Selle ületas aga sama aasta 29. novembril Norra põhiseaduse 200. aastapäeva tähistav ilutulestik 540 382 tulevärgiga. Vaatemäng kestis 20 minutit ja kanti Guinnessi rekordite raamatusse.

AjaluguRedigeeri

 
Ilutulestik Hiinas. Illustratsioon Mingi ajastu teosest "Jin Ping Mei"

Vanim dokumenteeritud teade ilutulestiku kasutamisest pärineb 7. sajandi Hiinast, kus leiutati püssirohi ja tulevärk. Ilutulestik ja paugutamine kurjade vaimude peletamiseks on hiina kultuuri osa ja see kuulub paljude pidustuste juurde. Püssirohu tõenäoliseks leiutajaks peetakse 7. sajandil elanud taoistlikku alkeemikut Li Tiani, kes igavese elu eliksiiri otsides püssirohu kokku segas. Hiinast levis ilutulestik teistele maadele. Jaapanis, kus ilutulestikku kasutati religioossetel eesmärkidel, omandas see kunsti vormi ja sai nime hanabi (花火), 'tulililled' (hiina keelest 花火 huāhuǒ, sama tähendus). Marco Polot peetakse üldiselt püssirohu toojaks Hiinast 1270. aastatel, kuid salpeetripõhist püssirohtu, mis tekitab põlemisel heli ja valgust, on mainitud juba inglise munga Roger Baconi teoses "Opus Majus" 1267. aastal. 15. sajandil oli ilutulestik juba tavaline asi Euroopa kõrgklassi pidustustel. Itaalias ja Saksamaal kujunesid välja koguni tulevärgi koolkonnad. 19. sajandil laienes ilutulestiku värvipalett ja leiutati eriefektid.

OhutusnõudedRedigeeri

Pürotehnilise toote väärkasutamine võib põhjustada põlenguid, vigastusi (näiteks põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi).

Tehnilise Järelevalve Ameti soovitusel tuleb pürotehnilise toote kasutamisel järgida järgmisi ohutusnõudeid:[1]

  • Pürotehnilisel tootel ei tohi olla väliseid mehaanilisi vigastusi, nende esinemise korral tuleb toode müüjale tagastada.
  • Pürotehnilist toodet tuleb hoida kuivas kohas.
  • Pürotehnilisel tootel peab olema kasutusjuhend, mis annab muuhulgas juhised toote toestamise, ohutu kauguse ja süütamise viisi kohta.
  • Pürotehnilise toote kasutamiseks tuleb valida õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui ka toote ohutu kaugusega inimestest.
  • Pürotehnilise toote süütaja peab pärast süütamist toote juurest võimalikult kiiresti eemalduma kasutusjuhendis märgitud minimaalse ohutu kauguseni.
  • Pürotehnilise toote süütamisel ei tohi kummarduda toote kohale.
  • Süütamise ajal ei tohi pürotehnilist toodet käes hoida.
  • Kui pürotehniline toode pärast süütamist ei toimi, võib sellele läheneda 10 minuti möödumisel.
  • Korraga ei tohi süüdata mitut pürotehnilist toodet.
  • Pürotehnilist toodet ei tohi asetada tulekoldesse.
  • Pürotehnilist toodet ei tohi visata teiste isikute ja loomade suunas.
  • Pürotehnilist toodet ei tohi kasutada alkoholijoobes.
  • Pärast pürotehnilise toote kasutamist tuleb kõik toote jäägid kokku korjata.

PildigaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Pressiteade: Pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid Tehnilise Järelevalve Ameti veebisaidil www.tja.ee

VälislingidRedigeeri