Ava peamenüü

Sydney ooperiteater

Sydney ooperiteater on Austraalias Sydneys asuv ooperiteater, mille arhitekt on Jørn Utzon. See on 20. sajandi kuulsaimaid ehitisi, millest on saanud Sydney sümbol.

Sydney ooperiteater
Sydney Opera House
Sydney Opera House Sails.jpg
Üldinfo
Asukoht Bennelong point, Sydney, Austraalia
Stiil Modernsism, Eksperssionism
Ehituse algus 1959
Ehituse lõpp 1973
Avamine 20. oktoober 1973
Maksumus 102 miljonit Austraalia dollarit
Aadress Bennelong Point, Sydney NSW 2000, Austraalia
Omanik Uus-Lõuna-Walesi valitsus
Koordinaadid 33° 51′ 25″ S, 151° 12′ 55″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 65 m
Vundamendi pindala 1,8 ha
Ehitusmaterjal Betoonist raam, ribistruktuuriga eelvalatud betoonelemendid
Projekt ja ehitus
Arhitekt Jørn Utzon
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Tüüp kultuuriline
Kriteeriumid i
Viited 166
Piirkond* Aasia ja Okeaania
Nimekirja arvatud 2007 (31. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Sydney ooperiteatri geograafilised koordinaadid on 33° 51′ 25″ S, 151° 12′ 55″ E.

Hoone kuulub Taani kultuurikaanonisse.

KirjeldusRedigeeri

Ooperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Suurim laius on umbes 120 meetrit ja pikkus 183 meetrit; ehitis toetub 580 betoonpostile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool.

Voolutarvet võib võrrelda sellise linna omaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km.

Kuigi kaugusest paistab katus ühtlase pinnana valge, on katus tegelikult kaetud 1 056 006 läikivvalge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada.

AjaluguRedigeeri

1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti 1957. aasta 29. jaanuaril taani arhitekt Jørn Utzon.

Ooperiteatri ehitus algas 1959. aastal ning tuli tegeleda rohkete probleemidega. Ehitise kavandatud vorm oli väga raskesti teostatav. Uute arhitektuurilahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Lisaks puudusid veel projekti viimased joonised. Näiteks tuli loobuda esialgsest katusekattematerjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ja monteeritavate raudbetoonelementidega.

Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast. Jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli, kuid siiski tööd jätkati. 20. oktoobril 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri Beethoveni 9. sümfoonia saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu".

Ooperiteater valmis 10 aastat plaanitust hiljem ja läks esialgu planeeritud 7 miljoni Austraalia dollari asemel maksma üle 100 miljoni dollari (see tähendab, et esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%).

EhitusRedigeeri

Ooperiteater on ehitatud betoonist sammastele, mille all on lintvundament. Nendele sammastele toetub ka hoone katus. Katuse ehituseks on kasutatud laeva vööri meenutavad ribistruktuuriga eelvalatud betoonielemente. Betoonelementide katsetamiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale tuuletunnelisse[1]. Sydney Ooperiteatri katuse tugevust arvutati selle aja kõige võimasamate arvutite abil. See hoidis kokku aega ja raha. Inimesel läks sellise arvutuse tegmiseks keskmiselt kaks nädalat, kuid arvutiga suudeti arvutus teha ligikaudu kahe päevaga. Lisaks leiti katuse paigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev ja tuli ümber teha, mis tõi täiendavat aja- ning rahakulu. Siseviimistluse tegemine kestis esialgu planeeritust oluliselt kauem. Suurde saali oli esialgu plaanitud rajada 2000 istekohta, kuid Uus-Lõuna-Walesi valitsus otsustas, et vaja oleks 3000. Nii läks ehitus veel kallimaks ning avamine pidi edasi lükkuma. Ajakulu suurendas ka vaipade paigaldamine, mida tuli sobitada mustriga.

Kasutus tänapäevalRedigeeri

Tänapäeval käivad turistid vaatmas Syndey Ooperiteatrit selle hoone enda, erilise arhitektuuri ning etenduste tõttu. Et hoone katus on tehtud heledatest keraamilistest plaatidest, siis on võimalik sinna kuvada ka suuri reklaame. Aastas külastab Syndey Ooperiteatrit keskmiselt 350 000 inimest.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri