Sydney ooperiteater
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
Sydney ooperiteater on ooperiteater Austraalias Sydneys. Selle arhitekt on Jørn Utzon. See on 20. sajandi kuulsamaid ehitisi ja sellest on saanud Sydney sümbol.
Sydney ooperiteater | |
---|---|
Sydney Opera House | |
Üldandmed | |
Asukoht | Bennelong point, Sydney, Austraalia |
Stiil | modernism, ekspressionism |
Ehituse algus | 1959 |
Ehituse lõpp | 1973 |
Avamine | 20. oktoober 1973 |
Maksumus | 102 miljonit Austraalia dollarit |
Aadress | Bennelong Point, Sydney NSW 2000, Austraalia |
Omanik | Uus-Lõuna-Walesi valitsus |
Koordinaadid | 33° 51′ 25,4″ S, 151° 12′ 53,6″ E |
Tehniline ülevaade | |
Kõrgus | 65 m |
Vundamendi pindala | 1,8 ha |
Ehitusmaterjal | betoonist raam, ribistruktuuriga eelvalatud betoonelemendid |
Projekt ja ehitus | |
Arhitekt | Jørn Utzon |
UNESCO maailmapärand | |
Tüüp | kultuuriline |
Kriteeriumid | i |
Viited | 166 |
Piirkond* | Aasia ja Okeaania |
Nimekirja arvatud | 2007 (31. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Hoone kuulub Taani kultuurikaanonisse.
Kirjeldus
muudaOoperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Suurim laius on umbes 120 meetrit ja pikkus 183 meetrit; ehitis toetub 580 betoonpostile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool.
Voolutarvet võib võrrelda sellise linna omaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km.
Kuigi kaugelt paistab katus ühtlase pinnana valge, on katus tegelikult kaetud 1 056 006 läikivvalge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on neid vaja aeg-ajalt puhastada ja vahetada.
Ajalugu
muuda1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. 1956. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti 1957. aasta 29. jaanuaril taani arhitekt Jørn Utzon.
Ooperiteatri ehitus algas 1959. aastal ning tuli tegeleda rohkete probleemidega. Ehitise kavandatud vorm oli väga raskesti teostatav. Uute arhitektuurilahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Lisaks puudusid veel projekti viimased joonised. Näiteks tuli loobuda esialgsest katusekattematerjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ja monteeritavate raudbetoonelementidega.
Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast. Jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli, kuid siiski tööd jätkati. 20. oktoobril 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri Beethoveni 9. sümfoonia saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu".
Ooperiteater valmis plaanitust 10 aastat hiljem ning läks esialgu planeeritud 7 miljoni Austraalia dollari asemel maksma üle 100 miljoni dollari (see tähendab, et esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%).
Ehitis
muudaOoperiteater on ehitatud betoonist sammastele, mille all on lintvundament. Nendele sammastele toetub ka hoone katus. Katuse ehituseks on kasutatud laeva vööri meenutavad ribistruktuuriga eelvalatud betoonelemente. Betoonelementide katsetamiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale tuuletunnelisse.[1] Sydney Ooperiteatri katuse tugevusarvutused tehti selle aja kõige võimsamate arvutite abil. See hoidis kokku aega ja raha. Inimesel läinuks sellises mahus arvutuste tegemiseks keskmiselt kaks nädalat, kuid arvutiga saadi need valmis ligikaudu kahe päevaga. Lisaks leiti katuse paigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev ja tuli ümber teha, mis tõi täiendavat aja- ja rahakulu. Siseviimistluse tegemine kestis esialgu planeeritust oluliselt kauem. Suurde saali oli esialgu plaanitud rajada 2000 istekohta, kuid Uus-Lõuna-Walesi osariigi valitsus otsustas, et vaja oleks 3000. Nii läks ehitus veel kallimaks ning avamine tuli edasi lükata. Ajakulu suurendas ka vaipade paigaldamine, mis tuli sobitada mustrisse.
Kasutus tänapäeval
muudaTänapäeval käivad turistid vaatamas Sydney Ooperiteatrit nii hoone erilise arhitektuuri kui ka sealsete lavastuste pärast. Et hoone katus on tehtud heledatest keraamilistest plaatidest, siis on võimalik sinna kuvada ka suuri reklaame. Aastas külastab Sydney Ooperiteatrit keskmiselt 350 000 inimest.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Ove Arup and Partners (1960). "Architectural model, Sydney Opera House, wind tunnel test, 1960".
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Sydney ooperiteater |