Heinrich Aviksoo

Heinrich Aviksoo (aastani 1936 Heinrich Avikson; 6/18. detsember 1880 Tori vald, Pärnumaa10. aprill 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik ja sporditegelane, Rakvere linnapea aastatel 1930—1940[1].

Haridus muuda

Heinrich Aviksoo õppis Tori kihelkonnakoolis ja Tori kooliõpetajate ettevalmistamise klassis kaks aastat, seejärel täiendas ta end kursustel ja iseseisvalt. 1898. aastal omandas ta Pärnu gümnaasiumis algkooliõpetaja kutse.

Elukäik muuda

Heinrich Aviksoo oli 1897. aastast kooliõpetaja Sindis ning 1898. aastast Kärus. Järgmisel aastal kutsuti ta 18-aastaselt Vana-Vändra vallas asunud Vaki kooli juhatajaks. Alates 1905. aastast asus ta sama valla Kadaka külakooli juhatajaks. 1909. aastal lahkus Aaviksoo külakooli juhataja kohalt ning asus Viljandis Sakala toimetuse liikmeks ja ärijuhiks. Aastatel 1912—1914 oli ta Sakala tegevtoimetaja ja selle kõrval raamatukaupluse ja trükikoja omanik. Aastatel 1915—1916 töötas ta Peterburi Polütehnikumis raamatupidajana, hiljem Semstvo Liidus. Esimese maailmasõja ajal mobiliseerituna komandeeriti Heinrich Aviksoo sõjaaegse ametnikuna Rakverre, kus ta 1917. ja 1918. aastal teenis Sõjavälja Ehituse Valitsuse Rakvere jaoskonna kontori juhatajana. Peale Saksa okupatsiooni oli Aaviksoo Viru maakonnavalitsuse raamatupidaja. Rakverest evakueerimise järel 1918. aastal astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. 1919. aasta märtsist kuni 1. veebruarini 1924 oli Heinrich Aviksoo Viru maakonnavalitsuse liige, algul majandusosakonna juhataja ja sekretär, pärast sekretäriameti kõrvalt töö-hoolekande, administratiiv- ja tervishoiuosakonna juhataja. Alates 1. veebruarist 1924 tegutses ta Eesti Maakondade Liidu sekretäri ja Maaomavalitsuse tegevtoimetajana[2]. Aastatel 1930–1940 oli Heinrich Aviksoo Rakvere linnapea.[1], kuni ta vallandati linnapea kohalt Johannes Varese valitsuse siseministri Maksim Undi korraldusel. Pärast Rakvere linnapea kohalt vallandamist pidas Aaviksoo Tallinna Toitlustrustis pearaamatupidaja ametit kuni arreteerimiseni.

NKVD arreteeris Heinrich Aviksoo 14. juunil 1941 Tallinnas. Sverdlovski oblasti Ida-Uurali laagrites oli Aaviksoo algul metsatöödel, hiljem töönormide arvestaja kuni hukkamiseni 10. aprillil 1942. aastal Sosva vangilaagris.[3][4]

Ühiskondlik elu muuda

1899. aastal organiseeris Heinrich Aviksoo Vändras õpilaste karskusringi. Ta oli Vändra Karskusseltsi "Hallika", Tarvitajate Ühisuse ja Laenu-Hoiu Ühisuse asutaja liige, "Hallika" esimees[1] ja auliige, Karskusseltsi "Hallika" spordiosakonna esimees, põllumeeste seltsi kirjatoimetaja ja näituse komitee esimees 1906—1909, Tarvitajate Ühisuse juhatuse liige ja Laenu-Hoiu Ühisuse esimees.

Viljandis oli Aaviksoo karskusseltsi „Vabaduse" ja spordiseltsi "Tuleviku" esimees[1] ning Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja.

Rakveres töötades tegutses Heinrich Aviksoo hoolekande kohtu liikmena, tööbörsi juhatuse esimehena ning pikaajaliste vallasekretäride ettevalmistamise kursuste, sekretäride täiendus-, raamatupidamis- jms kursuste juhataja ja lektorina. Ta oli ka vallasekretäride eksamineerimise komisjoni esimees aastatel 1920—1924, Eesti Maakondade Liidu nõukogu ja juhatuse liige, Riigi Statistika Keskbüroo nõukogu liige ning Rakvere linnavolikogu liikmena linna revisjoni komisjoni esimees ning kaks järku Rakvere linnavolikogu esimees.[1]

Lisaks oli Aaviksoo alates 1920. aastast tegev ka koolides: algul Rakvere põllutöökoolis, pärast Virumaa Täienduskoolis ja Rakvere Kommertsgümnaasiumis eriainete õpetaja. Rakveres oli ta Punase Risti Rakvere komitee, Rahvamaja Seltsi, Virumaa Rahvaülikooli Seltsi, karskusseltsi ja Virumaa Lastekaitse Ühingu asutaja ja juhatuse liige. Kahes viimases oli ta esimees ning viimases esimees 1919. aastast.

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli Rosalie-Emilie Aviksoo, tütred Ellen Aviksoo ja Heljo Aviksoo ning poeg Arnold Aviksoo.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Biograafia ESBL-is (vaadatud 25.12.2014)
  2. Maaomavalitsus nr 18. Heinrich Avikson, Eesti Maakondade Liidu häälekandja 25. novembril 1925, lk 317
  3. "Elektrooniline memoriaal. EESTI KOMMUNISMIOHVRID 1940–1991". Eesti Mälu Instituut. Vaadatud 4.01.2022.
  4. Tuisk, Jüri (15.12.1990). "UNUSTADA PÜÜTUD, MAHAVAIKITUD ELU. Heinrich Aviksoo 120". Õpetajate Leht. Vaadatud 4.01.2022.
  5. 5,0 5,1 ra.ee
  6. president.ee
  7. president.ee

Välislingid muuda