Günter Grass

Günter Wilhelm Grass (kodanikunimi Graß; 16. oktoober 1927 Danzig – 13. aprill 2015 Lübeck) oli saksa keeles kirjutanud, ema poolest kašuubi ja isa poolest saksa päritolu kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1999).

Günter Grass
Sünniaeg	16. oktoober 1927 Gdańsk
Surmaaeg	13. aprill 2015 (87-aastaselt) Lübeck (Saksamaa)
Amet	laulusõnade kirjutaja, luuletaja, skulptor, näitekirjanik, maalikunstnik, graafik, kirjanik, graafik, fotograaf, kunstnik, libretist
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Theodor Heussi auhind
Veebisait	https://www.grass-stiftung.de/
Autogramm

Günter Grass 2004. aastal

Elukäik

Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi.

Ta teenis Teise maailmasõja ajal alates 1944–1945 Waffen-SS-i tankiüksuses, sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. Ta kirjutas sõjaväkke astumise avalduse, kuid mitte Waffen SS-is võitlemiseks, vaid hoopis allveelaevadel teenimiseks.

Aastatel 1947–1948 töötas ta kaevanduses ja õppis kiviraiduriks, seejärel õppis 1948–1952 Düsseldorfis ja 1953–1956 Berliinis graafikat ja skulptuuri. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri.

Alates 1960. aastast elas ta Lääne-Berliinis. Ta oli sotsiaaldemokraat ja toetas Willy Brandti valitsust. Samuti oli ta aktiivne rahuliikuja.

Aastatel 1983–1986 juhtis ta Berliini Kunstiakadeemiat. 2001 soovitas ta natside poolt röövitud poola kunstiväärtuste jaoks asutada Saksa-Poola muuseumi.

Kirjanikuna saavutas laiema tuntuse 1959. aastal ilmunud natsismivastase romaaniga "Plekktrumm".

Tunnustus

• 1965 – Georg Büchneri auhind
• 1996 – Sonningi auhind
• 1999 – Nobeli kirjandusauhind
• 1999 – Astuuria printsi auhind

Teoseid

• "Kohalik tuimestus" ("Örtlich betäubt") (1969)
• "Teo päevikust" ("Aus dem Tagebuch einer Schnecke") (1972)
• "Kammeljas" ("Der Butt") (1979, eesti keeles 2003, tõlkinud Mati Sirkel)
• "Kohtumine Telgtes" ("Das Treffen in Telgte") (1979)
• "Peasünnitused ehk Sakslased surevad välja" ("Kopfgeburten oder Die Deutschen sterben aus") (1980)
• "Rotiproua" ("Die Rättin") (1986)
• "Näita keelt. Päevaraamat joonistustes" ("Zunge zeigen. Ein Tagebuch in Zeichnungen") (1988)
• "Kärnkonnahüüd" ("Unkenrufe") (1992)
• "Ei otsa ega äärt" ("Ein weites Feld") (1995)
• "Minu aastasada" ("Mein Jahrhundert") (1999, eesti keeles 2006, tõlkinud Vahur Aabrams)
• "Vähikäigul" ("Im Krebsgang") (2002, eesti keeles 2011, tõlkinud Tiina Aro)
• "Viimased tantsud" ("Letzte Tänze") (2003)

Danzigi triloogia

• "Plekktrumm" ("Die Blechtrommel") (1959, eesti keeles 1990, 2006, tõlkinud Mati Sirkel)
• "Kass ja hiir" ("Katz und Maus") (1961, eesti keeles 1988, tõlkinud Mati Sirkel)
• "Koera-aastad" ("Hundejahre") (1963)

Eesti keeles on ilmunud veel esseed "Kafka ja tema täideviijad" ja "Nõiduse õpilased", tõlkinud Mati Sirkel – "Valik I. Esseid maailmakirjandusest", LR 1987, nr 25/26, lk 89–101 ja 102–107.

Isiklikku

Aastal 1954 abiellus Günter Grass Šveitsi balletitudengi Anna Schwarziga, kellega tal oli neli last (1957. aastal kaksikvennad Franz ja Raoul, 1961. aastal tütar Laura, 1965. aastal poeg Bruno). 1972. aastal lahutasid nad abielu. 1974. aastal sündis suhtest arhitekti ja kunstniku Veronika Schröteriga tütar Helene Grass. 1979. aastal sündis suhtest Ingrid Krügeriga tütar Nele Krüger. 1979. aastal abiellus Grass teist korda, seekord orelimängija Ute Grunertiga, kellel oli varasemast abielust kaks poega. Augustist 1986 kuni jaanuarini 1987 elas Grass koos abikaasaga Indias.