Günter Grass

saksa kirjanik

Günter Wilhelm Grass (kodanikunimi Graß; 16. oktoober 1927 Danzig13. aprill 2015 Lübeck) oli saksa keeles kirjutanud, ema poolt kašuubi ja isa poolt saksa päritolu kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1999).

Günter Grass
Sünniaeg 16. oktoober 1927
Gdańsk
Surmaaeg 13. aprill 2015 (87-aastaselt)
Lübeck (Saksamaa)
Amet laulusõnade kirjutaja, luuletaja, skulptor, näitekirjanik, maalikunstnik, graafik, kirjanik, graafik, fotograaf, kunstnik, libretist
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Theodor Heussi auhind
Koduleht https://www.grass-stiftung.de/
Autogramm
Günter Grass 2004. aastal

Elukäik

muuda

Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi.

Ta teenis teise maailmasõja ajal 19441945 Waffen-SS-i tankiüksuses, sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. Ta kirjutas sõjaväkke astumise avalduse, kuid mitte Waffen SS-is võitlemiseks, vaid hoopis allveelaevadel teenimiseks.

Aastatel 1947–1948 töötas ta kaevanduses ja õppis kiviraiduriks, seejärel õppis 19481952 Düsseldorfis ja 19531956 Berliinis graafikat ja skulptuuri. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri.

Alates 1960. aastast elas ta Lääne-Berliinis. Ta oli sotsiaaldemokraat ja toetas Willy Brandti valitsust. Samuti osales ta aktiivselt rahuliikumises.

Aastatel 19831986 juhtis ta Berliini Kunstiakadeemiat. 2001. aastal soovitas ta natside röövitud Poola kunstiväärtuste jaoks asutada Saksa-Poola muuseumi.

Kirjanikuna saavutas ta laiema tuntuse 1959. aastal ilmunud natsismivastase romaaniga "Plekktrumm".

Tunnustus

muuda

Teoseid

muuda
  • "Örtlich betäubt" ('Kohalik tuimestus',1969)
  • "Aus dem Tagebuch einer Schnecke" ('Teo päevikust',1972)
  • "Kammeljas" ("Der Butt",1979; eesti keeles 2003, tõlkinud Mati Sirkel)
  • "Das Treffen in Telgte" ('Kohtumine Telgtes',1979)
  • "Kopfgeburten oder Die Deutschen sterben aus" ('Peasünnitused ehk Sakslased surevad välja',1980)
  • "Die Rättin" ('Rotiproua',1986)
  • "Zunge zeigen. Ein Tagebuch in Zeichnungen" ('Näita keelt. Päevaraamat joonistustes',1988)
  • "Unkenrufe" ('Kärnkonnahüüd',1992)
  • "Ein weites Feld" ('Ei otsa ega äärt',1995)
  • "Minu aastasada" ("Mein Jahrhundert",1999; eesti keeles 2006, tõlkinud Vahur Aabrams)
  • "Vähikäigul" ("Im Krebsgang", 2002; eesti keeles 2011, tõlkinud Tiina Aro)
  • "Letzte Tänze" ('Viimased tantsud', 2003)
  • "Plekktrumm" ("Die Blechtrommel",1959; eesti keeles 1990, 2006, tõlkinud Mati Sirkel)
  • "Kass ja hiir" ("Katz und Maus",1961; eesti keeles 1988, tõlkinud Mati Sirkel)
  • "Hundejahre" ('Koera-aastad',1963)

Eesti keeles on ilmunud veel esseed "Kafka ja tema täideviijad" ja "Nõiduse õpilased", tõlkinud Mati Sirkel – "Valik I. Esseid maailmakirjandusest", LR 1987, nr 25/26, lk 89–101 ja 102–107.

Isiklikku

muuda

1954. aastal abiellus Günter Grass Šveitsi balletitudengi Anna Schwarziga, kellega tal sündis neli last (1957. aastal kaksikvennad Franz ja Raoul, 1961. aastal tütar Laura, 1965. aastal poeg Bruno). 1972. aastal lahutasid nad abielu. 1974. aastal sündis suhtest arhitekti ja kunstniku Veronika Schröteriga tütar Helene Grass. 1979. aastal sündis suhtest Ingrid Krügeriga tütar Nele Krüger. 1979. aastal abiellus Grass teist korda, seekord organist Ute Grunertiga, kellel oli varasemast abielust kaks poega.1986. augustist kuni 1987. aasta jaanuarini elas Grass koos abikaasaga Indias.