Fernando Botero
Fernando Botero Angulo (19. aprill 1932 Medellín – 15. september 2023) oli Colombia maalikunstnik ja skulptor. Ta on tuntud kunstnikuna, kes muudab inimeste ja loomade vormi.[1]
| Fernando Botero | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünninimi | Fernando Botero Angulo |
| Sündinud |
19. aprill 1932 Medellín, Colombia |
| Surnud | 15. september 2023 (91-aastaselt) |
| Rahvus | colombialane |
| Tegevusala | maalikunstnik ja skulptor |
Elulugu muuda
Lapsepõlv ja noorus muuda
Fernando Botero sündis ja elas lapsepõlves Colombias Medellínis. Ta kasvas üles ema ja kahe vennaga. Isa töötas müügimehena ning käis linna lähistel eesliga kaupa müümas, ta suri südamerabandusse, kui Fernando oli kaheaastane.[2]
Fernando Botero õppis väga ranges katoliiklikus koolis. Noores eas hakkas talle huvi pakkuma ka härjavõitlus, mida ta 13-aastaselt õppima läks. Sellel ajal tekkis huvi ka kunsti vastu ning ta maalis härjavõitluse stseene, mida müüs väikese raha eest areeni ees vaatajatele.[2] Pärast kahte õppeaastat lahkus ta härjavõitluse koolist, et keskenduda kunstnikuks saamisele.[3]
Karjäär muuda
Esimest korda avaldas Botero oma loomingut 1948. aastal, olles 16-aastane. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel inspireeris teda Mehhiko kunstnik Diego Rivera. Tema iidolid olid veel Francisco de Goya ja Diego Velázquez.[3]
1951. aastal, kui Botero oli 19-aastane, läks ta elama Colombia pealinna Bogotásse. Seal oli Fernando Boterol juba esimene isikunäitus Leo Matize galeriis, kus müüdi maha kõik tema teosed. Botero oli enda teoste üks suuremaid kogujaid sellel ajal, kuigi tema maalide eest pakuti kõrget hinda kogu maailmas.[2] 1952. aastal läks Botero koos teiste kunstnikega Barcelonasse, kus ta viibis lühikest aega. Pärast Barcelonas käimist läks Botero Madridi Academia de San Fernandosse õppima.[4]
Aastatel 1953–1954 elas Fernando Botero Itaalias Firenzes. Ta õppis San Marco Akadeemias freskotehnikat ning sai seal ka õlivärvidega maalimise selgeks.[5]
1955. aastal läks Botero tagasi Colombiasse Bogotá linna koos oma uute kunstiteostega, mida ta oli välismaal maalinud. Ta pani 20 maali raamatukokku näitusele, kuid sai nende teoste kohta palju negatiivset kriitikat. 1955. aasta lõpus kolis Fernando Mehhikosse.
1956. aastal hakkas ta välja arendama uut tehnikat, kuidas oma teoseid maalida, ja tal tuli geniaalne idee. Ta hakkas aegamööda katsetama uut tehnikat, kus ta muutis inimeste ja objektide suurust ja proportsioone. Tema uus kunstiline stiil oli revolutsiooniline, kombineerides oma maalidesse ladinaameerikalikku värvilisust ja proportsioonidest väljas olevaid kehakujusid. Tänu uuele stiilile sai temast 20. sajandil üks silmatorkavamaid kunstnikke.[5]
1957. aastal läks Fernando Botero New Yorki elama ning sellest ajast hakkasid tema teosed kuulsust koguma ka väljaspool Ladina-Ameerikat. New Yorgis müüs Botero maha enamiku oma teostest ja 1958. aastal naasis ta Colombiasse. Bogotás oli tal võimalus olla professor kunstiakadeemias kuni 1960. aastani. Teda tunti kui Colombia kõige lootustandvamat kunstnikku.[5]
Botero teoseid tuntakse eelkõige ümarate ja liialdatud inimfiguuride ja muude objektide järgi, mis pilkavalt tähistavad nende rolli elus. Selline stiil kogus populaarsust 1964. aastal. 1969. aastal oli Boterol võimalus oma teost "Inflated Images" esitada New Yorgi kaasaegse kunsti muuseumis. Seal näitusel kujundas ta oma maine maailma suurima kunstnikuna. Pärast rahvusvahelise kuulsuse saavutamist asus ta 1973. aastal elama Pariisi, kus hakkas tegelema skulptuurikunstiga. Talle hakkasid skulptuurid aina rohkem huvi pakkuma ja nii ta tegi projekti, mille käigus avas ta pronksskulptuuride välisnäituse üle kogu maailma. See kujunes ootamatult edukaks ettevõtmiseks.[3]
1983. aastal kolis Fernando Botero Itaalia linna Toscanasse, kus ta jätkas skulptuuride tegemist. 1984. aastal annetas Fernando Colombias Antioquia muuseumile oma skulptuurisarja.[6]
1983. aasta oli Botero jaoks väga oluline, sest ta hakkas oma skulptuure eksponeerima paljudes maailma linnades. Tema teoseid võib näha Dubais, Londonis, Roomas, San Franciscos, Chicagos, Baselis, Buenos Aireses, Tokyos, San Juanis, Puerto Ricos, Santo Domingos, Berliinis, Münchenis, Frankfurdis, Milanos, Napolis, Pariisis, Monte Carlos, Barcelonas, Moskvas, Jerevanis, Mehhikos, Monterreys, Caracases ja Madridis. Botero on üks väheseid skulptoreid, kellel on õnnestunud oma skulptuure eksponeerida maailma kuulsamatel väljakutel ja platsidel, nagu näiteks New Yorgis Park Avenuel ja Pariisis Champs-Élysées' avenüül.[6]
,_Singapore_-_20040616.jpg)
2004. aastal pöördus Botero kunsti kaudu avalikkuse poole, väljendades oma maalides uimastite ja narkokartellide mõju Colombiale.
2005. aastal avaldas Botero oma sarja "Abu Ghraib" maalidest, mis põhinesid elul Iraagi sõja ajal Abu Ghraibi vanglas, kus ameeriklased vange piinasid. Seda maalide sarja tegi ta 14 kuud ja sai populaarseks, kui seda esmakordselt Euroopas eksponeeriti.[3]
Eraelu muuda
Botero on olnud kolm korda abielus. Kõigepealt abiellus ta Gloria Zeaga, kes oli ka Colombia kultuuriminister. Neil sündis kolm last: Fernando, Lina ja Juan Carlos. See abielu lahutati 1960. aastal. 1960. aastast alates elas Botero 14 aastat New Yorgis ja Pariisis.[4]
Botero teine abikaasa oli Cecilia Zambrano, 1970. aastal sündis neil poeg Pedro. 1974. aastal suri Pedro autoõnnetuses ning Botero piinles selle tõttu veel kaua, pühendades paljud oma maalid just Pedrole. Botero ja Zambrano läksid lahku 1975. aastal.[4]
Viimati oli Botero abielus Kreekast pärit Sophia Variga. Nad elasid Pariisis ja neil oli maja Itaalias Pietrasantas. Botero 80. sünnipäeva puhul korraldati Pietrasantas näitus tema töödest.[4]
Annetused muuda
Botero on annetanud kunstiteoseid Bogotá muuseumile ja ka oma kodulinna Medellíni muuseumile. 2000. aastal annetas ta 123 teost Bogotásse ning 119 teost Medellínis asuvale Antioquia muuseumile. Viimasele annetas ta ka 23 pronkskuju, mis paigaldati Antioquia muuseumi esisele platsile, mis tänapäeval kannab Botero Plaza nime. Tema skulptuure on ka Medellínis San Antonio Plazal ja Berrio pargis.[7]
Tunnustus muuda
- 2007 – valiti Venemaa Kunstide Akadeemia välisliikmeks.
Viited muuda
- ↑ "Botero 80 años. Testimonios de la barbarie". museoarocena.com. Vaadatud 07.10.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Claudia Herrera Hudson. "Fernando Botero". myhero.com.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Fernando Botero Biography". biography.com. 01.08.2014. Vaadatud 08.10.2018.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Fernando Botero". all-art.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2018. Vaadatud 29.10.2018.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Fernando Botero". encyclopedia.com. Vaadatud 08.10.2018.
- ↑ 6,0 6,1 "Esculturas en Oviedo". vivirasturias.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2014. Vaadatud 29.10.2018.
- ↑ "10 things to know about Fernando Botero". christies.com. Vaadatud 26.11.2018.