Uuno Kailas (kodanikunimi kuni 1924. aastani Frans Uuno Salonen; 29. märts 1901 Heinola linn22. märts 1933 Nice) oli soome luuletaja ja proosakirjanik.

Uuno Kailas

Aastatel 19201926 õppis Uuno Kailas Helsingi Ülikoolis, kuid stuudium jäi lõpetamata. Vahepeal oli ta aastatel 19231925 sõjaväeteenistuses.[1]

19261927 töötas ta Soome Teadeteagentuuris stilistina ja 1927–1928 ajalehe Kuluttajain Lehti asetoimetajana. 1929. aastal viibis ta mõnda aega vaimsete häirete tõttu psühhiaatriahaiglas. Lisaks diagnoositi tal tuberkuloos.[2] Uuno Kailas suri Nice'is sanatooriumis tuberkuloosiravil viibides.[3] Ta on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Uuno Kailase esikkogu "Tuuli ja tähkä" ('Tuul ja tähk') ilmus 1922. aastal.[4] Järgnesid luulekogud "Purjehtijat" ('Purjetajad', 1925), "Silmästä silmään" ('Silmast silma', 1926), "Paljain jaloin" ('Paljajalu', 1928) ja "Uni ja kuolema" ('Uni ja surm', 1931).[5]

Postuumselt ilmusid luulekogu "Punajuova" ('Punaviirg', 1933) ja proosaraamat "Novelleja" ('Novelle', 1936).[6]

Viited muuda