Ava peamenüü

Hietaniemi kalmistu

Vabadussõjas langenute mälestussammas.[1][2] Püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond[3]

Hietaniemi kalmistu on kalmistu Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis. 1829. aastal kasutusele võetud luterlik kalmistu on kultuuriajalooliselt Soome kõige tähtsam kalmistu, millest on kujunenud ka populaarne turismiobjekt.[4]

Endise Vene sõjaväehaigla kalmistu hauakivid

Soome ajaloo suurkujude kõrval puhkavad Hietaniemis ka paljud eestlased ja Eesti ajalooga seotud soomlased, näiteks mitmed Tartu Ülikooli õppejõud, samuti Eesti hümni helilooja, saksa päritolu Fredrik Pacius. Kalmistule on maetud vähemalt 120 Eesti Vabadusristi kavaleri[5] ning kangelaskalmistul puhkab ka kaheksa Soome Jätkusõja soomepoissi.[6] Hietaniemi kalmistu osatähtsust Eesti–Soome suhete ajaloos kinnitab ka Soome Tallinna Suursaatkonna poolt avaldatud veebigalerii Estofilia, milles tutvustatud sajast estofiilist puhkab siin kolmandik, enamus surnutest.[7]

Piirkonna teised kalmistudRedigeeri

Vahetult luterliku kalmistu lõunapoolel asuvad Lapinlahti õigeusu kalmistu, Soome Kaardiväe kalmistu, vana juudi kalmistu ja Helsingi Islami kalmistu tatarlastele. Põhjapoolel asuvad Moskva patriarhaadile alluva Püha Nikolause õigeusu koguduse kalmistu ja Helsingi Juudi kalmistu. Varem piirkonnas asunud Vene sõjaväehaigla kalmistu ehk Taivallahti kalmistu on ümber ehitatud pargiks ja tennisekeskuseks. Vähesed säilinud hauakivid on kogutud kahte gruppi, kust on leida ka mõned Vene mereväes teeninud eestlaste nimed, nt Hiiumaalt Emmastest Priidu Lige ja Kihnu saarest Mihkel Widrik.[6]

Vahetult põhjapoolel asub ka Hietaniemi urnisurnuaed, Uurnalehto, mis loetakse koos Kaardiväe kalmistuga luterliku kalmistu osaks.[4]

Kalmistule maetud isikuidRedigeeri

Eestlased[6]Redigeeri

Teised isikud[9]Redigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kaatuneiden vapaustaistelijain hautaus Helsingissä". Uusi Suomi, 22.01.1919. Helsingi. Vaadatud 4.06.2018. Soome keeles.
  2. 2,0 2,1 "Nuoren soturin (Georg Långström) viimeinen matka". Uusi Suomi, 5.02.1919. Helsingi. Vaadatud 4.06.2018. Soome keeles.
  3. Pekka Linnainen. "Nimet graniittipaasilla – Viron vapaussodan vapaaehtoisten veljeshaudat Helsingissä". Estofennia, 7.03.2019. Vaadatud 9.03.2019. Soome keeles.
  4. 4,0 4,1 "Hietaniemen hautausmaa". Kalmistu koduleht, 2018. Helsingi: Helsingin seurakuntayhtymä. Vaadatud 31.05.2018. Soome.
  5. Pihlak, Jaak; Mati Strauss, Ain Krillo (2016). Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts. 
  6. 6,0 6,1 6,2 Pekka Linnainen. "Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo Hietaniemi kalmistul Helsingis". 25.5.2018. Failitüüp: PDF. Vaadatud 31.05.2018. Eesti.
  7. "100 lugu soomlastest Eesti sillal". Estofilia, 3.05.2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 3.06.2018. Eesti ja soome.
  8. "Hulda ja Reko Paulo". 2016. Helsingi: Paulon Säätiö. Vaadatud 2.06.2018. Eesti keeles.
  9. Viro, Voitto (2001). Vanha hautausmaa. Helsingin Hietaniemen hautausmaan opas. Otava. 
  10. "Antti Almberg (Jalava)". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  11. "Anto Eskola". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  12. "Claës Gripenberg". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  13. "Vilho Helanen". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  14. "Kauko Kare". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  15. "Esko Kivikoski". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  16. "Albert Penttilä". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  17. "Väinö Purje". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  18. "Hilma Rantanen-Pylkkänen". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  19. "Väinö Valve". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.
  20. "Armas Otto Väisänen". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 1.06.2018. Eesti ja soome.

VälislingidRedigeeri