Elmar Vrager (31. mai 1916 Haapsalu22. oktoober 1998 Eskilstuna) oli eesti luuletaja, ajakirjanik ja pedagoog.

Ta sündis aastal 1916 Haapsalus meremehe pojana, ta kasvas üles Kärdlas. Ta õppis aastatel 19241931 Kärdla algkoolis, aastatel 19311932 Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis, aastatel 19341937 Eesti Haridussõprade Seltsi kodukeskkoolis, lõpetas aastal 1938 Kärdla reaalkooli. Pedagoogilise ettevalmistuse sai ta aastatel 19421943 suvekursustel Haapsalus.

Ta töötas aastatel 19381940 ajakirjanikuna Kärdlas, aastatel 19401942 töötas ta Kärdla haigla kantseleis ja arveametnikuna Kärdla kalevivabrikus. Aastal 1943 töötas ta õpetajana Kõrgesaare valla Puski algkoolis, aastatel 19431944 töötas ta õpetajana Kullamaa vallas Leevu[küsitav] algkoolis.

Aastal 1944 põgenes ta Rootsi, kus oli aastal 1945 õpetajaks Gränna laagrikoolis ja aastatel 19491951 Höganäsi eesti täienduskoolis. Vahepealsetel aegadel ja aastatel 19511966 töötas ta vabrikutes ja muinsuskaitse alal. Aastatel 19661981 töötas ta Eskilstuna kunstimuuseumis arhiivitöölise ja konoristina. Ta elas Eskilstunas, kus ta ka suri.

Ta alustas värsikatsetustega algkoolis, trükidebüüt oli aastal 1934. Talt on ilmunud kolm luulekogu. Murdeluule loomisele innustas teda Gustav Suitsu "Kerkokell".

Elmar Vrageri luulekogud

muuda
  • "Valged rannad" Tallinn: Olion, 1938
  • "Tõusvad rannad" Toronto: Orto, 1956
  • "Hiiu kannel" Kärdla: EELK Kärdla Kogudus, 1997

Välislingid

muuda